Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised
.. Tõestus, et suktsessioon saab tekkida ka ilma N-sidujateta. Komplementaarne ressursi kasutus. Mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N- sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass. N-fikseerimine soodustab suktsessiooni (eriti primaarsuktsessiooni), võime kasvada N vaestel muldadel ja mulla rikastamine N-ga. Mükoriissed seened ja N-siduvad bakterid on vastutavad kogu taimede aastasest C-sisaldust 5-20% (rohumaa ja savann) kuni 80% eest, parasvöötme ja boreaalsetes metsades kogu N kättesaadavuse eest ja kuni 75% Peest. 15. Seenendofüütide mõju taimedele ja taimekooslustele Üldiselt elavad kõikides taimede maapealsetes osades. Nii rakkudes kui ka rakuvaheruumides. Võivad põhjustada haigusi nagu nt tungaltera. Taimedele kasulik (toodab alkaloide ja peletab nii herbivoorid), aga meile kahjulik. Tõstab seemne idanemisvõimekust ja põuataluvust. Taimele kasu: Peletavad herbivoore Kaitse patogeenide vastu (alkaloidid ja antibiootikumid)
protsessid, vihmaperioodil uhutakse mineraalaineid allapoole ja kuivaperioodil tõusevad nad jälle ülespoole. Ka temperatuur mängib mullatekkel suurt rolli. Niisketes ja soojades tingimustes on lagundamine väga kiire ja mulla orgaanilise aine sisaldus on madal, jahedamates tingimustes orgaaniline aine sageli laguneb mitmeid aastaid ja võib kuhjuda. Näiteks on troopiliste vihmametsade mulla orgaanikasisaldus väga madal, tundrate turbamuldades ja boreaalsetes okasmetsades aga suur. Suure osa mulla omadustest määrab ära muidugi tema lähtekivim. Lisaks eelpool kirjeldatud veerežiimile on lähtekivim ka uheks mulla reaktsiooni kujundajaks. Üldiselt kipuvad liivased mullad olema happelised ja näiteks loopealsete mullad, mis paiknevad õhukese kihina paekivi pinnal, on aluselise reaktsiooniga. Ka taimestikul on oma roll mulla kujunemisel. Näiteks avaldavad mullale tugevat mõju
süsiniku laona). Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 7,5 m3 ha-1 a-1 ja selle käigus seotud CO2 kogus ulatub keskmiselt ca 2,0 t ha-1 a-1. Kuid metsa kasvu ja arengu vältel ei seota süsinikku mitte ainult puude biomassis, vaid olulisel kohal on ka süsiniku voog mulda. Boreaalsetes metsades võib mullas olla ca 85% kogu metsaökosüsteemi süsinikuvarust ja vaid ca 15% on seotud puude biomassis. Samas soojema kliimaga aladel jaguneb süsinik metsamulla ja puude biomassi vahel enam-vähem võrdselt. Metsaökosüsteemi süsinikuringes on väga olulisel kohal orgaanilise aine (varis, kõdu, mullaorgaanika) lagunemise käigus eralduv süsinik (mullahingamine). Kui üldiselt
annaabi.ee 
