Ülesanded 1. Mulla tahke faasi tiheduse määramine. p= 20 g (kuiv muld) n= 86,324 g (kolb täidetud destveega) m= 98,745 g (kolb mulla ja destveega) V=n+p-m= 86,324+20-98,745=7,579 cm3 2. Mulla tahke faasi tiheduse määramine. p= 20 g (kuiv muld) n= 82,452 g (kolb täidetud destveega) m= 94,764 g (kolb mulla ja destveega) V=n+p-m= 82,452+20-94,764=7,688 cm3 3. Mulla mahukaal on 1, 56 g/cm3 ja üldine boorsus on 40%. Kui suur on antud mulla erikaal? 1,56+1,04=2,6 g/cm3 4. Mulla erikaal on 2,60 g/cm3. Seoses künniga vähenes mahukaal 1,55-lt kuni 1,40-ni. Mitme % võrra suurenes üldine boorsus? 46,15-40,38=5,77% 5. Leia huumuse varu 1 ha kohta. A horisonti- 20cm Dm- 1,5 Hu%- 3,2 6. Tahke faasi tiheduse määramine büretiga. Kuiva mulda 20,841 g Kolvi maht 50,4 ml Petrooliumi 42,1 ml V=50,4-42,1=8,3 cm3 7. Arvuta lubiväetise vajadus (ekv kaal 50) 1 ha kohta.
See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 0,2 g/cm3 turvasmuldadel näite ülesanne konspektis 2) Tahkebaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) 9 3) Üldine boorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne boorsus peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne boorsus jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 4) Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind. Vesi mullas ja vee omadused
segaud. Nende ainete omadused ja vahekord määravad ka valmismördi omadused. Müürimördi täiteaineks on heakvaliteediga looduslik liiv. Liiv on teralisusega 0.1-4 mm ja sisaldab selles vahemikus erineva suurusega terasid. Hea müüriliiv ei tohi sisaldada liiga palju setet ega ka huumust. MÖRDI LISANDID Lisaboore tekitavad ained-Moodustavad segamis etapil mördis väikesi õhumulle. Sobiv boorsus suurendab ka mördi külmakindlust. Kiirendid-Nende abil saab kiirendada möri kivistumist Aeglustid-Aeglustavad mörd kuivamist Plastifikaator-võimaldab mördi plastsemaks muta vähese vee hulgaga Nakkuvus lisandid-liimained Hüdrofoobsed-Takistavad vee liikumist vee boorides. Kasutatakse paksude välisvuukide puhul. Värvained-Kasutatakse mördi toonimisel. KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED
fluoriühendid on metallpindade oksiidikilede täiendavateks lahustajateks. Räbust kantakse jootekohale pulbrina-, kondenseeritud vesilahusena- või pastana. Jooteliidete defektid Igasugused defektid jooteõmbluses nõrgestavad ühendust ja võivad viia selle kiirele purunemisele. Jooteliite põhidefektideks oleks: õmbluse väike tugevus-, joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine-, räbupesad õmbluses-, joodise vallid, õmbluse boorsus-, praod õmbluses-, põhimetalli läbipõlemine ja sulamine-, nihkumised ja põikumised jooteõmbluses. Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb märgavus joodisega tekib jootetsooni puuduliku puhastamise tõttu, samuti aga ka räbusti nõrgast aktiivsusest ja ebapiisavast kogusest ning joodetava pinna ebapiisavast kuumutamisest
TÄHISED: S-soovitatakse; E-ei soovitata; L-lubatakse. Nb! Erinevatel jootemeetoditel kasutage vajadusel erinevaid joodiseid ! Jooteliidete defektid: Igasugused defektid jooteõmbluses nõrgestavad ühendust ja võivad viia selle kiirele purunemisele. Jooteliite põhidefektideks oleks: õmbluse väike tugevus-, joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine-, räbupesad õmbluses-, joodise vallid, õmbluse boorsus-, praod õmbluses-, põhimetalli läbipõlemine ja sulamine-, nihkumised ja põikumised jooteõmbluses. Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb märgavus joodisega tekib jootetsooni puuduliku puhastamise tõttu, samuti aga ka räbusti nõrgast aktiivsusest ja ebapiisavast kogusest ning joodetava pinna ebapiisavast kuumutamisest. Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju
TÄHISED: S-soovitatakse; E-ei soovitata; L-lubatakse. Nb! Erinevatel jootemeetoditel kasutage vajadusel erinevaid joodiseid ! Jooteliidete defektid: Igasugused defektid jooteõmbluses nõrgestavad ühendust ja võivad viia selle kiirele purunemisele. Jooteliite põhidefektideks oleks: õmbluse väike tugevus-, joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine-, räbupesad õmbluses-, joodise vallid, õmbluse boorsus-, praod õmbluses-, põhimetalli läbipõlemine ja sulamine-, nihkumised ja põikumised jooteõmbluses. Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb märgavus joodisega tekib jootetsooni puuduliku puhastamise tõttu, samuti aga ka räbusti nõrgast aktiivsusest ja ebapiisavast kogusest ning joodetava pinna ebapiisavast kuumutamisest. Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju
annaabi.ee 
