a. Kesztley Agraarülikool Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. m13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraalväetiste kasutamisel 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine-Mikroväetiste kasutamise võimalused • Mulda andmine – madala kontsentratsiooniga mikroväetised (boormagneesium) või kompleksväetised. •Külvise töötlemiseks sobivad kontsentreeritud mikroväetised.•Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahusega. •Seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odavad kuid ilma järelmõjuta. Mikroväetised •Vasksulfaat – külvise piserdamine või juureväline andmine • Boorhape – seemnete niisutamiseks •Ammooniummolübdaat – külvise töötlemiseks ja juureväliselt. Suurte lämmastikunormide kasutamine soodustab Mo
mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Väetamisega ei tohi kaasneda looduse reostuse olulist suurenemist. 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine Mikroväetiste kasutamise võimalused · Mulda andmine madala kontsentratsiooniga mikroväetised (boormagneesium) või kompleksväetised. 3 · Külvise töötlemiseks sobivad kontsentreeritud mikroväetised. · Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahusega. · Seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odavad kuid ilma järelmõjuta. Mikroväetised · Vasksulfaat külvise piserdamine või juureväline andmine · Boorhape seemnete niisutamiseks
Mangaani vajadus on suur umbes 15% meie muldadest. Mangaanväetisena kasutatakse mangaansulfaati, mille andmistehnoloogia sarnaneb mikroväetiste kasutamisega – külvise töötlemine, taimede pritsimine. Harva esineb meie muldadel ka raua puudusest tingitud kloroosi, mille kõrvaldamiseks pritsitakse taimi lahjade rauda sisaldavate neutraalsoola lahustega (näiteks raudsulfaat). Mikroväetiste kasutamise võimalused • Mulda andmine – madala kontsentratsiooniga mikroväetised (boormagneesium) või kompleksväetised. • Külvise töötlemiseks sobivad kontsentreeritud mikroväetised. • Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahusega. • Seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odavad kuid ilma järelmõjuta. Mikroväetised • Vasksulfaat – külvise piserdamine või juureväline andmine • Boorhape – seemnete niisutamiseks • Ammooniummolübdaat – külvise töötlemiseks ja juureväliselt. Suurte
Mikroväetistest on meil kõige sagedasemat kasutamist leidnud boor- ja vaskväetised, vähem molübdeen-, tsink-, koobalt-, mangaan- jt väetised. Mikroväetisi ei kasutata meil mitte üksnes saagi suurendamiseks vaid ka selle kvaliteedi parandamiseks. Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi — mulda andmine, külvise töötlemine ja taimede pritsimine (juureväline väetamine). Mulda andmiseks sobivad madala kontsentratsiooniga mikroväetised (nt boormagneesium) ja ka mikroelementidega rikastatud kompleksväetised, mis on eriti efektiivsed paiklikult antuna. Külvise töötlemiseks (piserdamine, puuderdamine) sobivad kontsentreeritud mikroväetised. Külvise puuderdamiseks tuleb valida amorfsed (tolmjad ja jahujad) väetised, piserdamiseks ja niisutamiseks aga hästilahustuvad väetised nagu vasksulfaat, booraks, tsinksulfaat. Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsioonilise lahusega (100...300g CuSO4, H3BO3, ZnSO4 250..
annaabi.ee 
