kasutatakse ebaoluliste detailide jaoks. Peale alumiiniumi ja ränit (10-13%) selles sulamis on: raud (0,2-0,7%), mangaan (0,05-0,5%), kaltsium (0,07-0,2%) titaan (0,05- 0,2%), vask (0,03%) ja tsink (0,08%). ● Berüllium on lisatud, et vähendada oksüdatsiooni kõrgematel temperatuuridel. Väikestes kogustes lisandina berülliumi (0,01-0,05%) kasutatakse alumiiniumi sulamites, et teha neid vedelemaks. ● Boori lisatakse elektrijuhtivuse parandamiseks. Booriga sulameid kasutatakse tuumaenergeetikas, kuna see neelab neutronei ja seega takistab radiatsiooni. Boori lisatakse keskmiselt 0,095-,1%. ● Raud. Väikestes kogustes (0,04%) on kasutusel juhtmete valmistamisel. Lisab tugevust ja parandab levimust. ● Magneesium oluliselt suurendab tugevust, ilma et väheneks plastilisus. ● Vask tugevdab sulamid, maksimaalne jäigastumine on saavutatav, kui vase sisaldus on 4-6%. Alumiiniumi ja selle sulamite kasutamine
aatomprotsenti H). Süsinikuga tekivad karbiidid Ta C ja TaC. Lämmastikuga moodustuvad TaN,Ta N ja mittestöhhiomeetrilised nitriidid. Tantaal reageerib ka teiste lämmastikurühma elementidega: fosforiga,arseeniga ja antimoniga(tekivad mitmed stibiidid).Vismutiga (nagu ka paljude teiste metallidega) moodustab tantaal sulameid. Tantaali reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid TaS ja TaSi,räniga 4 silitsiidi TaSi,Ta Si ,Ta Si ja Ta Si ,kõik rasksulavad püsivad kristallained. Reageerimisel booriga tekivad mitmed boriidid,sh ülirasksulav TaB , Üldiseld kaldub Ta (nagu ka Nb)moodustama lisaks veel mittestöhhiomeetrilisi ühendeid mitmete eelnimetatud elementidega. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Elementide keemia" http://web.zone.ee/chemistry/Ta.htm
temperatuurini (Curie punkt temperatuuril 1121°C) kõikidest magnetilistest elementidest. Koobalti tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3, sulamistemperatuur on 1495 °C ning keemistemperatuur on 2927 °C. Koobalti kõvadus Mohsi skaalal on 5. Metallina on koobalt hea elektri- ja soojusjuht[4]. Keemilised omadused Koobalt on toatemperatuuril püsiv ning kõrgemal temperatuuril kattub oksiidikihiga. Koobalt on keemiliselt aktiivne ning moodistab mitmeid ühendeid[5]. Koobalt reageerib booriga, süsinikuga, fosforiga, väävliga ning arseeniga. Toatemperatuuril reageerib koobalt ka aeglaselt mineraalhapetega ja niiske õhuga[2]. 5 4. Kasutamine Kõige rohkem kasutatakse koobaltit sulamite tootmisel. Temperatuuristabiilsus muudab sulamid sobilikuks gaasiturbiinides ja reaktiivlennukite mootorites kasutamiseks. Koobaltiga
metalli). Peenpulbriline Zr on seevastu pürofoorne ja süttib õhus toatemperatuuril. 5 Kompaktne metall reageerib O 2-ga temperatuuril üle 400°C (tekib mitmete oksiidide segu) Lämmastikuga tekib kuumutamisel peamiselt kuldkollane tsirkoonium(III)nitriid ja pruun tsirkoonium(IV)nitriid. Hapete ja leelislahuste toimele on Zr üldiselt väga vastupidav. Reageerib sulatatud leeliste, kuningvee ja konts vesinikfluoriidhappega Booriga tekivad kuumutamisel peamieslt boriidid. Väävliga kuumutamisel tekivad tri- ja disulfiid, aga ka mittestöhhiomeetrilised ühendid. 4.2 Füüsikalised omadused Zr on hõbehall(pulbrina tumehall) läikiv, väga plastiline metall. Vastupidav ülitugevale neutronkiirgusele(nagu see esineb tuumareaktori sisemuses) . · Sulamistemperatuur on 1855 °C · Tihedus on 6,51 g/cm · Keemistemperatuur on 4200 °C · Looduslikke isotoope on 5
Vee ja õhuniiskuse suhtes on Ni püsiv. · Vesinikuga moodustab Ni tahkeid lahuseid. · Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa nikli reageerimisel NH 3-ga moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. · Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II) halogeniidid. Ni on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C(jahtumisel laguneb, eraldub grafiit) · Räniga moodustab Ni silitsiide · Booriga tekivad nikli boriidid · Väävli reageerimisel nikliga tekivad sulfiidid · Fosforiga moodustuvad fosfiidid · Nikkel on kõrge katalüütilise aktiivsusega. Füüsikalised omadused: Aatommass: 58,69 Sulamistemperatuur: 1453 °C Keemistemperatuur: 2913 °C Tihedus: 8,91 g/cm3 Värvus: hõbevalge, kollaka läikega Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Tihedus tavatingimusel: 8,9 g/cm3 Kõvadus Mohsi järgi: 4 Keemilised omadused:
kaudselt). Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa (peendispersse) nikli reageerimisel NH3-ga (300– 450 °C juures) moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II)halogeniidid. Nikkel on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C (jahutamisel laguneb, eraldub grafiit). Räniga moodustub nikkel silitsiide (neist püsivam on Ni3Si) Booriga tekivad nikli boriidid (neist rasksulavaim NiB12). Väävli reageerimisel nikliga tekivad sulfiidid NiS, Ni2S3 jmt. Fosforiga moodustuvad fosfiidid Ni5P2, Ni2P jt. Nikkel on kõrge katalüütilise aktiivsusega. Metalli rakendatakse katalüsaatorina (pihusas olekus) paljudes hüdrogeenimis-, dehüdrogeenimis-, oksüdeerimis-, isomerisatsiooni- ja kondensatsioonireaktsioonides. Katalüsaatorina kasutatakse ka nn skelett-niklit, mida saadakse
Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised ühendid, mille koostis avaldub valemiga AB2. nt. MgZn2 , MgCu2 , MgNi2 . Kui metallide aatomite raadiused erinevad vähe, tekivad elektronühendid. Karbiidid, nitriidid, boriidid— Üleminekugrupi metallid moodustavad väikese aatomi raadiusega mittemetallide sisendusfaasidena tuntud keemilisi ühendeid.Sisendusfaase süsinikuga nimetatakse karbiidideks, lämmastikuga nitriidideks, booriga boriidideks, vesinikuga hüdriidid jne. 7. Fe-Fe3 C faasidiagramm - Faasilise tasakaalu diagramm ehk faasidiagramm näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Faasidiagrammid koostatakse tasakaaluolekule või sellele lähedasele olekule. Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased: - alaeutektoidsed C<0,8%, struktuur F+P - eutektoidsed C=0,8%, struktuur P - üleeutektoidsed C>0,8%, struktuur P+T´´
+1,6*1019 C. Nagu ka teised pooljuhid, juhib lisandite jälgi sisaldav räni elektrit paremini kui puhas räni. Lisaainete lisamist nimetatakse legeerimiseks. Kui räni legeeritakse fosforiga, millel on üks elektron aatomi kohta rohkem kui ränil, siis lisaelektronid võivad kanda negatiivset laengut läbi räni. Seda nimetatakse n-tüüpi räniks. Boori aatomil on üks elektron vähem kui räni aatomil, seega on booriga legeeritud ränil mõned elektronid puudu. Need vahed, mida nimetatakse aukudeks, kannavad positiivset laengut. See on n-tüüpi räni. Ränitransistore paneb lülititena töötama see, et elektronid ei voola p-tüüpi ränist n-tüüpi ränisse. n-p-n-transistoril on p-tüüpi räni kiht kahe n-tüüpi kihi vahel. Elektronid ei pääse ühest väliskihist teise (väliskihte nimetatakse emitteriks ja kollektoriteks), sest nad peaksid siis liikuma p-tüüpi ränist n-tüüpi ränisse
Süsinikul on väike tihedus, kõrge tõmbetugevus ja normaalelastsusmoodul. Armeerimiseks vajalike kiudude valmistamiseks kasutatakse looduslikku (tselluloosi) või sünteetilist (polüvinüül) kiudu, mida grafitseeritakse kuumutamisega selliselt, et algmaterjal ei põleks, vaid muutuks praktiliselt puhtaks süsinikuks. Süsiniku tugevus ja jäikus on seotud kristallvõre iseärasustega. Kiu tugevuse tõstmiseks kasutatakse grafiidi legeerimist booriga, aatomireaktoris kiudude kiiritamist neutronitega ja teisi meetodeid, millest olenevalt kõiguvad süsinikkiudude omadused. Tänapäeval on see üks enamlevinumaid armeerimismaterjale. Seda kasutatakse ohtralt ka lennunduses. 44. Alumiiniumsulamite korrosiooni iseärasused. Kokkupuutel hapnikuga tekib õhuke heade kaitseomadustega oksiidikiht. Seda kihti püütakse paksendada ja parandada tema kaitseomadusi. Kate on poorne ja ebaühtlane oma paksuselt
suured koord.-arvud (kuni 7), keeruline ruumil. struktuur. Ühesuguse B aatomite arvu juures võib vesinikuaatomite arv varieeruda: näit. oktaboraanid B8H12, B8H14, B8H16, B8H18. Mürgised, ebameeldiva terava lõhnaga värvitud ained B2H6, B4H10 - gaasid, n=5-9 vedelikud, n ›10 kristallilised. suurema praktilise tähtsusega: diboraan B2H6, mida kasut. kõrgpuhta B saamiseks, booriga legeerimiseks, boororgaanil. ühendite sünteesil. Saamismeetodeid on palju, näit. 450ºC 2BCl3 + 6H2 Cu - Al B2H6 + HCl 3.2.2.2. Lämmastikuga: NITRIID BN Taval. ting.-s püsiv grafiiditaoline (kuid valget värvi) α-BN, kõrg. to-del α-BN → ß-BN ja γ-BN (kõvaduselt lähedased teemantile). α-BN saadakse taval. 2000ºC B2O3 + 2NH3 2BN + 3H2O
hoitakse sulasoolavannis temperatuuriga 250 350 0C kuni austeniidi täieliku lagunemiseni. Isotermkarastuse tulemusena austeniit laguneb temperatuuril, mis on natuke kõrgem, kui martensiitmuutuse temperatuur, tulemusena tekkib beiniitne struktuur. Hoiutuse aeg soolavannis sõltub austeniidi lagunemise ajast antud temperatuuril, parema tulemuse saamiseks kasutatakse spetsiaalsed nn. beiniitterased, näiteks legeeritud booriga. Isotermkarastuse viisiks loetakse patenteerimine meetod mille abil terasest 0,6 0,8 %C sisaldusega valtsimise või tõmbamise teel valmistakse kõrgtugev traat või lint (Rm = 1800 3000 MPa). Deformatsiooniaste selleks peab olema kuni 98 %, tugeva metalli kalestumise saamiseks ja algseisus teras peab olema hästi deformeeritav. Seda võib saada tingimusel, et metalli lähtestruktuur kujutab ennast peeneteraline perliit.
(RM/RX 1,7 või RX/RM 0,59). Sisendusfaaside komponentide aatomite arvu suhe on lihtne täisarvkordne ja selliste keemiliste ühendite valemiteks on M4X, M2X, MX, MX2 jne (kus M on metall ja X on mittemetall) ja nende kristallvõred on sarnased sisendustardlahuste kristallvõredega (tavaliselt esinevad võretüübid K8, K12 või H12). Sisendusfaase süsinikuga nim. karbiidideks, lämmastikuga nitriidideks, booriga boriidideks jne. Tuntuimaks sisendusfaasiks rauasüsiniku- sulameis on Fe3C (raudkarbiid), kus raua ja süsiniku aatomite suhe (baasaatomite suhe) on 0,60. Kui rauale on omane kuupvõre (K8 või K12), süsinikule grafiidivõre, siis raudkarbiidile on omane keerukas rombiline kristallivõre (selles on 12 raua ja 4 süsiniku aatomit). 3.Faasidiagramm (lk 33 -45) faasilise tasakaalu diagramm ehk faasidiagramm
annaabi.ee 
