Klooriididel on neli peamist allikat: kaltsiumkloriid, mida kasutatakse kui kiirendajat betooni kuivamisel, kloriidide olemasolu betoonilisandites, merevesi ja soolad, mida kasutatakse sõiduteedel. Betoonides kasutatakse kaltsiumi tänapäeval väga vähe- piisavalt, et muuta metallkonstruktsioonid vastupidavamaks roostele. Et aga kloriidid saaksid välitingimustes betoonisolevat rauda mõjutada, peavad nad ründama suurtes kogustes. Seda esineb sadamapiirkondades, kus lainetus tungib booridesse või aurustumise tagajärjel mahajääv soolade hulk. Samuti esineb seda efekti ka maanteedel soolatamisjärgselt just sildadel. Kloriidide töö tagajärjel kahjustub betooni pind ja suureneb difusioon. Selle vältimiseks tuleb vähendada tsemendi ja vee vahekorda, tugevdada lisanditega ja hoolikalt järelniisutada pikendades nii kuivamisaega. Kuigi tihti soovitatakse niisutusaega võimalikult pikaks venitada, ei ole see alati võimalik,
aineid) Liike: 1) mehaaniline neelamisvõime- (muld käitub sõelana) mulla omadust pidada kinni oma poorides tahke aine osakesi, mille läbimõõt on suurem pooride läbimõõdust. 2) füüsikaline neeldumisvõime- mulla peenimate os vaba pinnaenergia tagajärjeks, on seotud pindpinevuse nähtusega. Neelavad gaase ja lahusest mõne aine terveid molekule. 3) Keemiline n.v. vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal 4) Bioloogiline n.v.- Bioloogiline aineringe. Mullas eluvate organismide- kõrgemate taimede ja mikroorganismide omadus. Tulemuseks on toitelementide konsentreerumine mullas. 5) Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni
mehaaniline neelamisvõime mulla omadus pidada kinni tahkeid osakesi, mille läbimõõt on pooridest suurem füüsikaline neelamisvõime tingib mullaosakeste pinnaenergia positiivne neeldumine neelduvad pindpimedust vähendavad ained negatiivne neeldumine - Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule keemiline neelamisvõime - vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal bioloogiline neelamisvõime bioloogiline aineringe füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - seotakse mulla kolloididega neeldunud alused pidurdavad reaktsiooni hapestumist neeldunud vesinik kahjulik, põhjustab t
jpg ) RADOON Tegemist on loodusliku radioaktiivse gaasiga. Ta on värvitu ja lõhnatu ning kuulub intergaaside hulka, see tähendab, et ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Radoon võib lahustuda vees, veres, ja ka koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgast, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine booridesse, sealt edasi on võimalik liikuda difusiooni teel, samuti transpordituna õhu ja veega. Tema poolestusaeg on kõigest 3,8 ööpäeva. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris sisaldus välisõhus on 10-20Bq/m3. Radooni kontsentratsioon võib ohtlikumaks muutuda kinnisemates ruumides, kus tal ei ole võimalik eriti hajuda. [] RADOON EESTIS Siseõhu radoonisisalduse uuringud 1981-1991.aastal korraldas ETUI ehitusfüüsika osakond esimesed radooniuuringud.
Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused keemisvõime. (mulla võime kinnipidada vedelaid, tahkeid, gaasilisi aineid) Neeldumise liike: 1)mehaaniline neelamisvõime (muld käitub sõelana) 2)füüsikaline neeldumisvõime 3)keemiline neeldumisvõime vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal 4)bioloogiline neeldumisvõime. Bioloogiline aineringe 5)füüsikaliskeemiline e. asendusneeldumine. mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on -- Ca pöörduv, toimub- võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. [M] -- Mg +nKCl [M] --- K + n - 5KCl + MgCl2 + CaCl2 + HCl - H+ -
mis on läbi immutatud atsetooniga. EN järgi on täidetud süsiniku pulbri ja asbesti seguga ja samuti läbi immutatud atsetooniga ( CH3COCH3 ), milles atsetüleen hästi lahustub. Atsetoonis lahustunult ja urbse massi boorides asudes muutub atsetüleen plahvatuskindlamaks ning seda võib hoida balloonis rõhu all 2,4...2,9 Mpa maksimaalselt. Ballooni ventiili avamisel eraldub atsetüleen atsetoonist ja voolab läbi reduktori ning vooliku põletisse. Atsetoon jääb urbse massi booridesse ning ballooni uuesti täitmisel lahustab endas uuesti atsetüleeni. Atsetoonikadude vähendamiseks tuleb töötamise ajal hoida balloon püstiasendis või kaldu nii, mis välistakse atsetooni väljavoolamise balloonist. Lamavast balloonist ei tohi atsetüleeni võtta, sest siis voolab koos atsetüleeniga välja ka atsetoon. Atsetüleenikogust balloonis saab määrata kaalumise teel, kus enne tuleb ära kaalutud tühi balloon ja pärast täis balloon kilogrammides
annaabi.ee 
