O- metsakõdu. 0-3(5) cm. Happesus: 4,5 pH. A- huumushorisont. 3-10 cm. Lõimis: saviliiv, sl. Happesus: 5,2 pH. Ea- leethorisont. 10-14 cm. Lõimis saviliiv, sl. Happesus: 5,3 pH. B(h)- sisseuhtehorisont. 14-60 cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5,2 pH. C- lähtekivim. 60- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5.0 pH. Mullatüüp: L(k)I, nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld Mulla lõimisevalem: sl3-10/sl10-14/l14 Maa hinnanguline boniteet: huumust alla 10 cm mistõttu pole mõtet boniteeti määrata. Tegemist metsamaaga, kus huumushorisondi tüsedus on väike. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: LkG(LG1), leetunud gleimuld (leede gleimuld 1), lõimis 1- l130, lõimis 2- l80-120/ls_2, huumushorisondi tüsedus: 2-6_2+2-5_3/th5-10 15_2+t_310/th2 Sügavkaeve nr. 6 24.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 46.36" N ; 26° 39' 51.72" E , 50 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Laeva metskond 17 Maakasutus: segamets
Sama käib ka leostunud muldadega. Õhuke paepealne mulla ja rähkmulla kasutussobivus: sobivad kasvatamiseks oder, lutsern ja mesikas, kasvatamiseks ei sobi tatar ja lina. Kuna põllumassiivil on umbkaudselt 45% leostunud muld, mis on Eesti viljakam muld ja mulla kasutussobivus on küllaltki suur ja leetjat mulda on põllumassiivil 34%. Sellest järeldades on põllumassiivi kasutussobivus mitmekülgne. Muldade boniteet Ko kolm boniteeti on 61; 72; ja 65, nende keskmine on 66. KI boniteedid on 57 ja 58, nende keskmine on 57,5. Agromelioratiivseid võtteid Sellel põllumasiivil tuleks teha kivikoristust, väetamist ja teatud kuudel oleks vaja niisutada. Põllumassiivi metsastamine Põllumaade metsastamine on keeruline, kuna põllumaade ja metsade füüsikalised ja keemilised omadused on erinevad. Põllumuldadel esineb pindmine horisont, mida on rohkesti
ainult haritava maa, ülejäänud karja ja heinamaa, mida on uuesti põllumaaks raske muuta. Mullakaitsepoliitika- Mullakaitseseadus ja –strateegia ikka veel eestis puuduvad. Stataistika muldade kasutusest ja seisundist puudub. Keskkonnastrateegia- (aastani 2030) - Töötada välja poliitika, mis tagaks mulla keskkonnasõbralik kasutamine maakasutus ja – arendada mullaseire infosüsteemi, - maaomanike teadvustamine, et nad säilitaksid mullaviljakust ja boniteeti, - mulla säästvate soosustuste ja toetuste rakendamine. pinnase degradatsioon on probleemiks pea kogu maailmas. EL täätas välja ja võttis vastu mullakaitse strateegia ning kogutakse liikmesriikidelt infot pinnase seisundit iseloomustavaid näitajaid. Eesmärk on EL-is vastuvõtta mullakaitsedirektiiv, millega pannakse paika liikmesriikide kohutstused pinnase kaitse osas. Muldade seire- Eestis on teostatud alates 1983ndast aastast seireid saastunud aladel ja alates 2001 a
Tartu Annelinnas lisandub majade korruselisuse koefitsient kuni 3,0. Senini kehtivad 1991. a. Baashinnad. II Põllumaal sõltuvalt maa boniteedist 2 arvutamise valemit (ha). 1. Boniteet 5...25 hindepunkti Mh = [50*(B-5)+L*1000]*A 2. Boniteet üle 25 hindepunkti Mh = [300*(B-25)+1000+L*1000]*A B maa boniteet L lisakulude koefitsient A asukoha koefitsient III Metsamaal leitakse maksustamishind metsakasvukohatüübi järgi (ha), ei arvestata metsa boniteeti (Raba 1000 EEK/ha, kõdusoo 3400 EEK/ha, sinilille 5083 EEK/ha, jänesekapsa-naadi 5379 EEK/ha). See on maa hind. Metsamaa ostul-müügil võib olla kuni 0,5 ha metsa, ilma et metsa hinda ei arvestataks. IV Looduslike rohumaade maksustamisel võetakse aluseks saagikus (ha) jaotatakse 4 klassi: I >1100 sü/ha - 3500 EEK/ha, IV <300 sü/ha - 1000 EEK/ha. V Muu maa (ehitused, aiandusühistud jne.) on määratud m2 baashinnad maakondade ja
Biomassi tootmine energiaks sellel maal oleneb biomassi turustamisel pakutavast hinnast, mis peab katma tootmiskulud ja andma mõistliku kasumi. Samas oluline on, et töötleva tööstuse toorainenõudluse tekkel saab arvestada maaressursi olemasoluga. Alternatiivina tuleb kõne alla ka kultuuride kasvatamine aladel, mis ei ole registreeritud 7 põllumajandusmaana, kuigi nende puhul võib oletada suuremat pindade killustatust ning madalamat boniteeti. Lisaks tuleks otstarbekamalt reguleerida energiakultuuride kasvatamise tingimused looduskaitsealadel. See, mitu ühikut energiat nimetatud pindadel on võimalik toota, sõltub peale kasutatavate kultuuride oluliselt ka biomassi energiakandjaks töötlemise tehnoloogiatest. Siinjuures kehtib enamasti reegel, et efektiivsemad tehnoloogiad nõuavad oluliselt suuremat investeeringut tootmise rajamise faasis. Seetõttu on eriti oluline pikaajaliste tegevusplaanide arendamine ning seeläbi
Calcic Ca rikas,Albic valge või määrdunudvalge, Anthric - tugeva inimmõjuga.Mollic pehmehuumuslik, Sceletic - tugevasti kivine, vähe mullapeenest, Salic sooldunud. Podzols mullad, kus esineb tugev leetumine, lõimis-liiv. Meil leedemullad ja osa leetunud muldi.Esinevad Lõuna Eestis ja Peipsi ääres.Metsamaa makustamishind Leitakse kasvukohatüübi järgi. Maksustamishind on ainult metsamaa kohta.Ei ole arvestatud metsa ja selle boniteeti. Maa ostul- müügil võib olla krundil kuni ½ ha metsa ilma, et metsa hinda arvestataks.Raskmetallid As, Bl, Cd, Hg, Pb, U. (Kirde-Eestis).Linnade (Tallinn, Maardu) ümbruses on suurem saaste (metallid: Pb, Cu, Zu, Hg, Sn, S). Piirnormid maksimaalselt lubatud piirväärtused, mis on maailma eri paigus erinevad.Digikaart 1:10 000. On koostatud lubjakaart, mikroväetiste tarbekaart (sinna on kantud boor, vask, mangaan)
annaabi.ee 
