järelevalve komissar) 8. Ühiskondlik tegevus: o 12-17. (25-30.) detsember 1905 osales 41 saadikuga toimunud VSDT(b)P Tampere konverentsil Soome Suurvürstiriigis o 1906-1907 osales/organiseeris VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantvahendite eksproperteerimist Kaukaasias o 1907. aasta juunikuus osalesTiflisi postiraharööv o Osales aktiivselt Kerenski valitsuse kukutamisel, kuulus 5 juhtiva bolseviku hulka. o 1924-1929 kõrvaldadas võimult kõik juhtivad bolsevikud o 1928 algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas o 1929 saatis Nõukogude Liidust välja Trotski o 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. o Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli
Enam-vähem normaalse arengu lõpetas Esimene maailmasõda. Sõjaks ettevalmistamata Venemaa kandis suuri kaotusi ja praktiliselt kaotas võitlusvõime, seda kasutasid ära bolsevikud, kes saksa sõjaväe luure rahade abil panid toime revolutsiooni, nende sündmuste keerises tekkis Eestil võimalus taotleda autonoomiat, mille taustal lubas ajutine valitsus formeerida eesti soost sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeosi. Selle vastu töötasid ka Eestis olevad bolsevikud. Bolseviku Venemaa ja Keiserliku Saksamaa vahel sõlmitud Bresti rahu lõpetas sõjategevuse, mille järel Saksamaa okupeeris Eesti, ning saatis laiali Eesti sõjaväe. Peale rahulepingu sõlmimist, mis tähistas Esimese maailmasõja lõppu, Saksa keisri troonist loobumist, lahkusid Saksa sõjaväed Eestist ja bolsevikud leidsid, et on aeg Vene impeeriumi taastamiseks. Kuna Eestis said bolsevikud valimistel lüüa, haarati võim üksikutes kohtades jõuga
Nähes, et seaduse kinnitamine venis väga pikaks korraldati 26.märtsil Petrodradis suur demonstratsioon ning juba 30. märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu 12 juhtumise ajutise korra kohta. Nii ühendati Eestimaa kuberamgn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. (A.Pajur jt. 2006). 1917.aastal kujunesid Venamaal tingimused uueks pöördeks- bolseviku võimuhaaramiseks. Eesti valmistas pööret ette Sõjalis-Revolutsioonikomitee, mida juhtis Ivan Rabtsinski, kelle asetäitjaks oli Viktor Kingissepp. Selle pöörde nimeks sai Oktoobripööre. 15.oktroobril nõudis Tallinna töölisvanemate koosolek linnavolikogult, et see taotleks kubernerilt poliitvangdie vabastamist, sõjaväe eemaldamist linna tänavatelt ,saadaks traasile telegrammi nõudmisega kokku kutsuda Asutav Kogu ja kehtestada demokraatlikud vabadused
suulised, etnoloogilised, lingvistilised, audiovisuaalsed, elektroonilised. Enne Nõukogude perioodi Eestis oli kaks arhiivi: Eesti riigi arhiiv (Tallinn) ja Eesti riigikeskarhiiv (Tartu). Tartu omas oli tsaari aegsed ja rootsi aegsed materjalide alused. Tallinna omas olid sünni registrid. Kõik arhiivi materjalid kuulutati riigi omandiks ja loodi ühine Nõukogude arhiivi fond. Loodi üks arhiiv: ENSV keskarhiiv (Tartu). Partei arhiivi ülesanne oli säilitada Eesti kommunistlike bolseviku tegevuste dokumente. Enamikel uurijatele olid arhiivi materjalid kättesaamatud, selle jaoks pidi olema partei liige. Hiljem tehti üleriiklik arhiiv, mis oli avalik kõigile. 1984. aastal reorganiseeriti ENSV riigi keskarhiiv kaheks: Tallinn: Eesti NSV oktoobri revolutsiooni ja sotsialistliku ülesehituse riikliku keskarhiiv (ORKA).Tartu: Eesti NSV rahvusarhiiv (RAKA). Jagati kahe arhiivi vahel olemasolevad materjalid,
töötundi (Kägo, Generalov, Rink: 1960). Hea meel on tõdeda, et juba 1960. aastal hooliti oma ümbrusest. Nüüdki tehakse koristustöid, et Eestimaa ilme kaunis näiks. Küll aga oma aia eest hoolitseb igaüks ise, ei tehta niipalju koostööd. 41. Möödunud kolmapäeva hommikul kiirustas palju põlluharijaid ning karjakasvatajaid Vaimastvere kultuurimajja. Kokku tuli üle 260 inimese ja seal toimus ,,Endla", ,,Valguse" ja ,,Bolseviku" kolhoosi ühine koosolek (Kärp: 1962). 42. Lenini - nimelise ja ,,Suure Oktoobri" kolhoosi teedel liikudes näen päevast päeva võõrastavat pilti: hobust kõigest jõust tagant sundides sõidab kolhoosnik (Hoidkem hobust Kolhoosnik, 20. 02. 1962). Õõvastav on teada saada, et olud olid tõesti viletsad. Põhitöö tehti sel ajal küll hobustega, aga toitu nappis. 43. Pühapäeval, 15. mail viidi Palamuse kultuurimajas läbi rajooni naiskooride III eelproov..
annaabi.ee 
