mis me oleme läbi elanud on vajalikud. Igal ajastul on oma eripära ja fenomenaalsus kuid kuidas on just keskaeg mõjutanud meie praegust eluolu? Kui varem olid haritud ja kirjaoskajateks vaid vaimulikud ja end harimas sai käia vaid kloostri ja kirikukoolides, siis keskajal rajati ülikoolid, kuhu sai õppima minna. Ülikool koosnes põhiliselt õpejõudude ja üliõpilaste tsunftist. Esimeseks Euroopas avatud ülikooliks peetakse Bolognat (119. aastal). Ka Oxford ja Cambridge'i ülikool on pärit keskajast. Tänu ülikoolide tekkele tõusis kirjaoskajate protsent ja haridus muutus üha tähtsamaks. Arenema hakkasid igasugused teadused ja õpetused. Inimsed olid targemad ja seega ka iseseisvamad. Samuti tehti keskajal palju maailmaavastusi. Nähti ja kuuldi kuidas käib elu mujal ning see arendas inimeste silmaringi nii geograafiliselt kui ka kultuurselt. Tänu
Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ning ametikoole ehk abakusekoole. Abakusekoolides pöörati põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid 11-13 sajandil arenes mitmest Lääne- Euroopa linnast ülikool. Esimesed ülikoolid tekkisid Itaalias. Vanimateks ülikoolideks võib pidada Salernost, kus õpetati arstiteadust, Bolognat, kus õpetati õigusteadust, Oxford, kus õpetati matemaatikat ja loodusteadusi, Pariisi ülikool, mis tegeles teoloogia õpetamisega ning Cambridge. 13. sajandist pärinev Cambridge ülikool Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
nõrgast piirkonnast on paljud kalaabrialased emigreerinud. Pärast 1945. aastat on kuni 1/3 Calabria elanikest emigreerinud Austraaliasse. (Vaata Lisa 4, foto 8) 8 Veondus Paljud Itaalia põhiteed on liiklusest ummistunud. Apenniine ületav Bologna-Firenze kiirtee tehakse kaks korda laiemaks. Kavandatakse kiirraudteid (treno ad alta velocita TAV), mis ühendaksid Torinot, Milanot, Veneziat, Bolognat ja Firenzet ning Napolit Roomaga. Enamik Itaalia ekspordist läheb maad mööda läbi Sveitsi ja Austria ning ainult 16% liigub mereti.(Vaata Lisa 5, foto 9) Religioon Itaalia on märkimisväärselt ühtne ühiskond. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad
kultuuri poolest rikkaid linnu. Rännakut võiks alustada Genova linnast, kust põhja poole liikudes jõuad autotööstuse poolest tuntud Torino linna. Sellest veidi ida pool asub Milano oma aukartust äratava peakiriku ning kuulsa La Scala ooperiteatriga. Milanost on kerge teha väljasõite Alpidesse või Como, Garda ja Maggiore järve äärde. Alpidest maksab rännata kanalirohkesse ja romantilisse Veneziasse. Sealt viib teekond lõunasse. Esmalt külasta ülikoolilinna Bolognat, kust saab teha väljasõite Emilia Romagna või naabermaakondade ilusatesse väikelinnadesse, nagu Ravenna, Parma, Ferrara, Modena ja Verona. Sisemaa tundmaõppimiseks peatu kõigepealt tõelises kunstide linnas Firenzes nind edasi ka teistes Toscana linnades Seinas ja Pisas. Enne kui tee Rooma viib, tasub tutvuda Apenniinide metsikute mägimaasikega ning käia Umbria maakonna linnades. Viimastest on huvipakkuvad
ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Rännakut võiks alustada Genova linnast, kust põhja poole liikudes jõuad autotööstuse poolest tuntud Torino linna. Sellest veidi ida pool asub Milano oma aukartust äratava peakiriku ning kuulsa La Scala ooperiteatriga. Milanost on kerge teha väljasõite Alpidesse või Como, Garda ja Maggiore järve äärde. Alpidest maksab rännata kanalirohkesse ja romantilisse Veneziasse. Sealt viib teekond lõunasse. Esmalt külasta ülikoolilinna Bolognat, kust saab teha väljasõite Emilia Romagna või naabermaakondade ilusatesse väikelinnadesse, nagu Ravenna, Parma, Ferrara, Modena ja Verona. Sisemaa tundmaõppimiseks peatu kõigepealt tõelises kunstide linnas Firenzes nind edasi ka teistes Toscana linnades Seinas ja Pisas. Enne kui tee Rooma viib, tasub tutvuda Apenniinide metsikute mägimaasikega ning käia Umbria maakonna linnades. Viimastest on huvipakkuvad etruskide ajast pärist müüridega Perugia ning Püha