Argentiina Referaat Koostas: 9c klass 2009 a. Riigiasend Argentiina hõlmab enamiku Lõuna-Ameerika lõunaosast, laiudes 3460 km pikkuselt Boliiviast Hoorni neemeni. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay,Boliivia ja Tsiiliga.Riigi lääneosas paiknev põhja-lõuna-shiline Andide mäestik moodustab Argentiina ja Tsiili loodusliku piiri.Mäestikust idas laiub maa keskosas viljakas pampa. Argentina on jaotatud 23 provintsiks (provincias; ainsuses: provincia), ja 1 autonoomseks linnaks. Pindala Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal.Argentina pretendeerib lisaks veel
tantsu saatev muusika. Sõna tähistas algselt kitarrimuusikaga ning vaba õhkkonnaga pidu. Bachata muusikapalade teemaks on tihti armastus, romantika ning armupiinad. Tants tekkis 1960. aastatel ning saavutas ülemaailmse leviku 1990. aastatel. Põhisammudeks on kolmel esimesel taktiosal liikumine kõrvale-juurde-kõrvale ning neljandal taktiosal liikumissuuna vastassuunda jääva puusa kergitus. · Lambada Boliiviast või Brasiiliast pärinev tants, mis sai maailmas populaarseks 1980. aastatel. Nimetus pärineb portugalikeelsest sõnast, mis tähistab piitsapiu lainekujulist liikumist. Seda liikumist püüavad tantsijad matkida sujuvate ringjate puusaliigutustega. · Salsa Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik ona kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid. Tantsus toimub liikumine tantsupõrandal võrdlemisi
aastal rajas Santa María del Buen Aire sadama, millest hiljem sai Buenos Aires. 1541 tegid sõjakad indiaanlased selle maatasa. Hispaanlased, kes olid end juba sisse seadnud Paraguays ja Peruus, hakkasid asustama Paraná ja Paraguay jõe vahelist piirkonda. Samal ajal hakkas levima karjakasvatus, mis pani aluse stabiilsele põllumajandusele. 1537 rajasid hispaanlased Asuncióni linna, millest sai baas edasiseks ekspansiooniks La Plata piirkonnas. Koloniseerimine lähtus ka Boliiviast ja Tsiilist. Rajati Mendoza (1560), Tucumán (1565), Córdoba, Santa Fé (1775) ja Salta (1585). Hispaania vallutus Juan de Garay rajas alalise Hispaania koloonia Buenos Airese ümbrusse 1580, kuigi algsed asukad olid tulnud maitsi Peruust. Sellega rajati Buenos Aires uuesti. 1613 asutati Córdoba ülikool. Kui Hispaania oli umbes 1540 oma mõjuvõimu Ameerikas kindlustanud, haldas ta endale kuuluvat LadinaAmeerikat kahe asekuningriigi kaudu
on 11%. 6. Millises demograafilise siirde etapis on riik? Brasiilia rahvastik on jõudnud rahvastiku vananemise etappi. Seda võib järeldada sündimuse langemise, tööealiste suure osakaalu ning eluea pikenemise tõttu. 7. Migratsioon. a) Migratsioonisaldo muutumine 1950-2000: -308 inimese võrra b) Brasiilias elab 0,3 % sisserändajaid. c) Brasiiliasse sisserändajad on pärit Portugalist, Jaapanist, Itaaliast, Hispaaniast, Paraguayst, Argentiinast, Uruguayst, Boliiviast, Saksamaalt ja Tšiilist. d) Sisse- ega väljaränne pole riigi jaoks tõsiseks probleemiks, kuigi väljaränne ületab natuke sisserännet. See võib kaasa tuua tööealiste elanike arvu vähenemise ja haritud inimeste osakaalu vähenemise. 8. Rahvastikupoliitika Kuna Brasiilias on alanud rahvastiku vananemine, siis suureneb töö- , kooli- ja elukohtade puudus ning väljaränne. Selle tõttu peaks vähendama väljarännet, keelates inimestel riigist lahkuda ning kehtestades kvoodi
12 kuud (vt Joonis 5). Joonis 5. Vegetatsiooniperioodi pikkus Lõuna-Ameerikas (2016) 4.2.2. Mullad Mulla tüübi ja oleku määravad mitmed tegurid, kuid Andide muldi mõjutab suurel määral Andide kõrgus. Andide mullad on suhteliselt noored ja neid mõjutab suur vee ja tuule 11 erosioon, sest suurem osa maast on järskudel kallakutel. Boliiviast Colombiani on mõõdukatel kalletel ja jõgede kallaste ääres põhiliselt puna-, pruun- ja mustmullad. Halvema äravooluga kohtades on päris viljakad läbilaskva liivase horisondiga mullad. Need mullad on majanduslikult kõige olulisemad Boliiviale, Peruule ja Ecuadorile. Suurematel kõrgustel on mullad õhukesed ja kivised. Mõnel pool on vulkaanilisest tuhast mullad. Colombias on liivased kollased ja pruunid mullad nõlvadel ja kuristikel suurte kohviistanduste aluseks
Escobari kuulsus algas ’’Marlbror Wars’’ ajal, kus tal oli tähtis roll Columbia salasigarettide turu kontrollimisel. Hiljem tuli välja, et see oli hea koolitus tulevaseks narkootikumide äriks. (Pablo Escobar) Üks kuulsaimaid pilte Pablo Escobarist (Mugshot) Kokaiiniäri algus Escobar oli müünud juba varasemas elus marihuaanat, kuid alles 1970. aastate keskpaigas hakkas ta oma nime kokaiiniäris tegema. Ta astus 1970. aastatel kokaiinikaubandusse, ja hakkas ostma Boliiviast ja Peruust kõrgekvaliteedilist kokapastat. Ta töötas sellest kokaiini, mille ta vedas levitamiseks Ameerikasse. Escobari uimastiäri hakkas kasvama ja nõudis suuremat tööjõudu. (Pablo Escobar) 1975. aastal pakkus Escobar välja müüa 14 kilogrammi kokaiini Medellini narkobossile Fabio Restrepole, kes nägid teda olevat vaid mõni kohalik tänava kõrilõikaja, mis osutus tohutuks alahindamiseks. Nad moodustasid liidu ja Escobar kuulus sellest hetkest
sadama, millest hiljem sai Buenos Aires. 1541 tegid sõjakad indiaanlased selle maatasa. Hispaanlased, kes olid end juna sisse seadnud Paraguays ja Peruus, hakkasid asustama Paraná ja Paraguay jõe vahelist piirkonda. Samal ajal hakkas levima karjakasvatus, mis pani aluse stabiilsele põllumajandusele. 1537 rajasid hispaanlased Asuncióni linna (praegune Paraguay pealinn), millest sai baas edasiseks ekspansiooniks La Plata piirkonnas. Koloniseerimine lähtus ka Boliiviast (Ülem-Peruu) ja Tsiilist. Rajati Mendoza (1560, Tucumán (1565), Córdoba, Santa Fé (1775) ja Salta (1585). Juan de Garay rajas alalise Hispaania koloonia Buenos Airese ümbrusse 1580, kuigi algsed asukad olid tulnud maitsi Peruust. Sellega rajati Buenos Aires uuesti. 1613 asutati Córdoba ülikool. Kui Hispaania oli umbes 1540 oma mõjuvõimu Ameerikas kindlustanud, haldas ta endale kuuluvat Ladina-Ameerikat kahe asekuningriigi kaudu. Need olid Uus-Hispaania
geoloogilistelajajärkudel mere taandumise tagajärjel. Kivisoolas leidub samu lisandeid, mida sisaldab kaevandatav soolalade. Sageli pumbatakse läbi spetsiaalsete puuraukude kaevanduskäikudesse vett, et kivisoolaladestusi lahustada. Seejärel pumbatakse soolvesi välja ja töödeldakse vedeliku aurustumiseni. Selline sool ühtlase puhastusastmega, kvaliteetne, kõrge NaCl sisaldusega. 1.4.2 Rose sool. Rose soola on kaevandatud Boliiviast, Lõuna-Ameerika puutumata loodusest Andide mäestikust. Rose sool on rohkem kui 3miljonit aastat tagasi ladestunud 2000 m kõrgusel ja säilinud puutumatuna iidse laavakhi all. Sool on roosaka värvusega ning rikas mineraalainete poolest, eriti palju leidub selles rauda (värvus tulenebki kõrgemast rauasisaldusest). Lisaks kasulikele raua ühenditele sisaldab Rose sool rohkelt mineraalaineid: kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi. Naatriumisisaldus on 36% väiksem kui tavalises valges peensoolas
annaabi.ee 
