alustasid keskmise suurusega riffide ehitamist. Ilmnesid ka esimesed pärisluukalad. Triiase- aegseid avaookeani setteid ei ole ookeanilaamade liikumise tõttu säilinud ning põhiteave ookeanielanike kohta pärineb avastusest laguunides. Triias lõppes suurema väljasuremislainega, kus hävisid mitmed nõrgemad kahepaiksete, mereloomade ning roomajate liigid. Selle põhjuseks on peetud nii Pangaea mandri lahknemisega Lauraasia ning Gondwana mandriteks kaasnenud vulkaanipurskeid, boliidi (meteoori) kukkumist maale kui ka globaalset jahtumist. Väljasuremisest pääsenud roomajad-dinosaurused muutusid domineerivaks Juuras ja jäid nii 150 miljoniks aastaks.
Meteoriidiplahvatuse hajusainet - mikroimpaktiite on leitud Meenikunno raba setetest 6600 aasta vanuses kihis. Tsõõrikmäe kraater Tsõõrikmäe üksikkraater kujutab endast vaevumärgatava ringvalliga ümbritsetud ümarat lohku. Ringvalli läbimõõt on 38-40 meetrit, selle hari on lai, enamasti 5-10 m ja väljapoole aeglaselt madalduv. Kraatrit täitva turbalasundi vanus on kuni 9500 aastat. Simuna kraater 1.juunil 1937 a. olid Kirde-Eesti elanikud omapärase loodusnähtuse - ereda boliidi lennu tunnistajaks. Lehtri läbimõõt on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Kindlaks tunnuseks, et tegemist on plahvatuse jäljega, oli valli alla mattunud huumusekiht ja osakeste paigutus sellele langenud materjalis. Vallis on plahvatusele tüüpiline materjali järjestus: mattunud mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli ülaosa moodustab peen liiv. Simuna kraater võiks teadaolevalt olla üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud meteoriidikraatritest Maal.
Teiseks võivad nad suunduda Maa poole kokkupõrkest komeetidega Suurem osa meteoorkehadest pärineb just asteroidivööst. Asteroidid ongi meteoriitide lähtekehad. Üldjuhul lagunevad ja põlevad meteoorkehad juba kõrgemates atmosfäärikihtides. Tavaliselt aint suure massi ja kosmilise kiirusega langevad kosmosekehad võivad jõuda maapinnale. Langemist paapinnale soosib ka suure meteoorkeha ehk boliidi lagunemine väiksema massiga tükkideks. Purunemise põhjuseks on termiline pingestus, mis tuleneb pealispinna sulamiseni tõusva temperatuuri ja kosmiliselt külma sisemuse vahest. Meteoriidid jõuavad maale soojadena või tulistena, kuid mitte hõõguvatena nagu vahest arvatakse, kuna pidurdumise ajal nende pealispind jahtub. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus
0); muidu piisab, kui anda täisarvuline tähesuurus (3 või 1). Püsiv jälg Kui näete jälge, mis püsib helenduvana pärast meteoori kadumist, määrake jälje püsivus sekundites. Kui jälg on olemas, aga püsib vaid murdosa sekundist, märkige see "+"-ga Värv Märkigem, et teoreetiliselt on võimatu määrata +2 nõrgemate meteooride värvust. Järgnev info on väiksema tähtsusega ja esimeste vaatluste aegu võib kõik need andmed ära jätta. Kuni te ei fotografeeri meteoori või boliidi, on üksikute meteooride ilmumisaeg ebaoluline. Te märgite aega umbes iga 30 min. järel. Meteoori lend kestab tavaliselt alla ühe sekundi. See eeldab vaatleja poolt eriti head kontsentreeritust ja reaktsioonikiirust. See on ka põhjus, miks vaatleja näeb vaid osa kõigist ilmuvatest meteooridest. Kui andmed meelde jäetud, tuleb nad salvestada. Kui teil on diktofon, käivitage see ja öelge näiteks: "geminiid, heledus +0.5, jälg 3 sekundit, valge"
meetrini. Tsõõrikmäe on võetud kaitsvate loodusobjektide nimetusse. Seni on seda kaitsnud vähetuntus ja raske leitavus maastikul. Üldiselt on Tsõõrikmäe looduslik ilme siiski üsna hästi säilinud.16 16 R. Tiirmaa. Meteoriidid ja Meteoriidikraatrid. Tallinn 2002. lk 8-89 14 7. Simuna meteoriidikraater 1. juunil 1937 a. olid Kirde-Eesti elanikud omapärase loodusnähtuse - ereda boliidi lennu tunnistajaks. Lehtri läbimõõt on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Kindlaks tunnuseks, et tegemist on plahvatuse jäljega, oli valli alla mattunud huumusekiht ja osakeste paigutus sellele langenud materjalis. Vallis on plahvatusele tüüpiline materjali järjestus: mattunud mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli ülaosa moodustab peen liiv. Simuna kraater võiks teadaolevalt olla üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud meteoriidikraatritest Maal.17
annaabi.ee 
