..........................................................7 8. Soojusläbikandetegur k ja valitud toru seina temperatuuri kontroll.................................................8 9. Boileri küttepind ja peamised ehituslikud näitajad..........................................................................8 10. Boileri hüdrauliline arvutus...........................................................................................................9 10.1 Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris........................................................................9 10.2 Liinikaod boileris...................................................................................................................12 10.3 Summaarne survekadu boileris..............................................................................................12 10.4 Survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit (Hsum)..........................................................12 10
Kontrollida valitud toru seina temperatuuri õigsust: k t ts = ta - ; °C 1 5 ts= 100- ( (3455,5 · 41,6) / 9356,9) = 84,64 ºC 10. Boileri küttepind ja peamised ehituslikud näitajad Soojusvaheti vajalik küttepinna suurus arvutatakse järgmise valemiga: Q F= ; m2 k t F = 993465/ (41,6 · 3455,52) = 6,91 m² a) Torude summaarne pikkus boileris: F L= ;m dv L= 6,91 / (3,14 () · 0,0029) = 75,88 m e) Üldine torude arv boileris: L nü = h h = 1,2 ette valitud Nü = 75,88 / 1,2 = 63 f) Käikude arv boileris: nü z= nk z = 63 / 6 = 11 g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,30,6 m). Dk = 0,5 m ette valitud 11. Boileri hüdrauliline arvutus
temperatuuriga ts (erinevus mitte üle 4 °C). Kui erinevus on suurem, siis tuleb ette valida uus seina temperatuur ja punkt 8 arvutusi korrata. / Nb! Meil õppeprojektis pole vaja seina temperatuuri täpsustada / 10. Boileri küttepind ja peamised ehituslikud näitajad Soojusvaheti vajalik küttepinna suurus arvutatakse järgmise valemiga: Q F= ; m2 k t Ehituslikud näitajad a) Teada on boileris kasutatavate torude sise- ja välisläbimõõdud ds ja dv; m. b) Teada on ka torude arv käigus nk (vt. punkt 4). c) Vertikaalse asendiga aparaadi korral on ette valitud torude kõrgus h; m (punkt 8 c). Horisontaalse asendiga aparaadi puhul tuleb torude pikkus l ette valida (11,5 m). d) Torude summaarne pikkus boileris: F L= ;m dv e) Üldine torude arv boileris: L L nü = või nü = (ümardada täisarvuni)
1 9512 Saadud seina temperatuur on 87,3 °C ning ettevalitud seina temperatuur oli 90 °C. 10. Boileri küttepind ja peamised ehituslikud näitajad Soojusvaheti vajalik küttepinna suurust arvutan järgmise valemiga: Q 639046 F= ; m2 F = = 3,8 F = 3,8 m2 k t 3891 43,2 Ehituslikud näitajad a) Boileris kasutatavate torude sise- ja välisläbimõõdud ds = 0,025 m ja dv = 0,027 m. b) Teada on ka torude arv käigus nk = 3 c) Torude pikkus l = 1,3 m. d) Torude summaarne pikkus boileris: F 3,8 L= ; m L = 3,14 0,027 = 44,8 L= 44,8 m dv e) Üldine torude arv boileris: L 44,8 nü = nü = = 34,5 nü = 34 l 1,3 f) Käikude arv boileris: nü 34
Kuidas töötab auruvedur? Aruvedur töötab aurumootori jõul, mille tööpõhimõte on üsna lihtne. Auru mootori jaoks on nagu nimigi ütleb vaja auru, see saadakse suures boileris, mida pidevalt köetakse. Mida kauem vesi boileris keeb, seda rohkem vee molekule läheb gaasilisse olekusse üle ja selle pärast tekib boileris rõhk. See rõhk suunatakse torusid mööda veduri rataste juurde silindritesse, mis on ehitatud nii, et kui ühelt poolt surub auru jõud kolvi ühele poole lõpuni, vabastab auru toova toru juures olev klapp teise augu ja nüüd kasutatakse uuesti auru jõudu, et kolb tagasi esimesse asendisse viia. Sellise tsükli toimel hakkavadki veduri rattad liikuma. Kes ehitas esimese auruveduri? Kõige esimese töötava auruveduri ehitas 1804ndal aastal Richard Trevithick Suurbritannias.
Kui plaanite boileri puhastamiseks seinalt maha tõsta, siis ühendage lahti ka kuuma vee toru (enne avage kuuma vee kraan ning eemaldage süsteemist surve). Boileri tühjendamine Boilerit saate tühjendada külma vee sisendtoru kaudu. Enne aga peate külma vee sisendi küljes oleva ülerõhuklapi eemaldama, sest vastasel juhul ei tule sealt vett. Kui olete eemaldanud ka kuuma vee toru, siis jookseb vesi kenasti. Vastasel juhul peate avama kuumaveekraanid, et süsteemi pääseks õhku. Boileris olev vesi on kuum, mistõttu on mõtekas boileri puhastamist natuke planeerida - lülita boiler välja juba eelmisel õhtul. Nii kulutate õhtuse ja hommikuse pesuga boileris oleva sooja vee ära ning Te ei pea muretsema kuuma vee ja võimalike põletuste pärast. Lisaks on see ka energiasäästlikum, sest kuuma vett ei ole mõistlik äravoolutorust alla lasta. Boileris on palju vett, mis vajab ärajuhtimist. Vee ärajuhtimiseks on kaks varianti: leiate
soojusvahetuspind, kui nõutav küttevõimsus on Q, vee temperatuur enne soojusvahetit t v' ja pärast soojusvahetit tv", auru rõhk p on esitatud manomeetri näidu järgi. Õhurõhu väärtuseks lugeda 0,1 MPa. Soojusvaheti torude materjal valida lähteandmete tabelist. Torud valida välisläbimõõduga 20 mm ja seinapaksusega 2 mm. Torukimbu pikkusena mõeldakse boilerisse paigutatud torude pikkust l = 2 m joonisel. Soojusvahetuspind esitada torude arvuna boileris. Lihtsuse mõttes võib metalli soojusjuhtivusteguri lugeda temperatuurist sõltumatuks suuruseks ja valida käsiraamatu abil torude keskmise temperatuuri järgi. Algandmed: Q=900 kW p=1,4 Mbar d=0,016m tv´´=180°C λm=110,7 W/m*K tv=125°C tv´=70°C Δt=110°C cv=4.2 kJ/kg*K
Ülesanne 9 Soojusülekanne Silindrilise kerega veesoojendusboiler asub ruumis, kus puudub kunstlik õhu liikumine. Boiler, mille kere läbimõõt on d ja pikkus z, võib olla monteeritud kas vertikaalselt (V) või horisontaalselt (H). Ruumi õhu temperatuur on t õ ning isoleeritud boileri pinnatemperatuur t p= 45 °C. Kui boileril puuduks soojusisolatsioon, oleks tema pinna temperatuur lähedane boileris oleva vee temperatuurile tv. Algandmed: Boiler on horisontaalses asendis. tv=70°C d=900mm=0,9m tp=45°C z=3100mm=3,1m Soojuskadu φ=? tõ=5°C Arvutused: 1. isoleeritud Λtk=2,827·10-2 W/m·K Tk=45+5/2=25 K Vtk=16,975·10-6m2/s Δt=45-5=40°C Pr=0,703 Gr=(g·l3· Δt)/v2·Tk 16,975· 10
mõõtepiirkonnad 30,100,300,500 mA RCD mõõteviisid 1/2I, I, 5I Töö analüüs Töö käigus tutvusime rikkevoolukaitse lülitiga ja selle tööpõhimõttega. Saime aimu selle ohtlikusest ja vaatasime rikkevoolu mõõtmist rikkevoolu testri abil. Saime teada, miks on vajalik kasutada rikkevoolukaitset. Avariiline elektriseade Boileri küttekeha oli kaetud katlakiviga, mis rikkus ära vett pidava tihendi, läbi mille sattus boileris olnud vesi boileri tööd kontrollivale elektroonikale, tekitades lühise. Selle tõttu, et rikkevoolu kaitset ei kasutatud, põlesid ära ka suur osa juhtmetest. Rikkevoolu ohtlikkus Rikkevool on ohtlik inimestele, loomadele ja varale. Tugev rikkevool põhjustab elusorganismides tugevaid lihaste kokkutõmbeid mis võivad ka luid purustada. Rikkevool võib viia südame rütmist välja või selle koguni peatada.
3.Kontaktväävelhape tootmine. Väävli põlemissoojust kasutatakse ära boilerites ja ökonomaiserites, et toota auru väävli sulatamiseks ja teistel tehnoloogilistel eesmärkidel. Tooraineks kasutatav väävel sulatatakse veeauru spiraaliga sulatusanumas 8 ning pumbatakse põletusahju 2. Põletusahju pihustisse antakse kompressoriga ka kuivatustornis 1 konts. väävelhappe (98%) abil kuivatatud õhku. Põletusahjust väljuv SO2 gaas (~ 600-800°C) annab oma liigsoojuse ära boileris 3 auru tootmiseks ning seejärel siseneb ta katalüütilise oksüdatsiooni kolonni 5. Kolonni esimese katalüsaatori kihi järel viiakse kuum gaas jahutamiseks soojusvahetisse 4, kus ta annab oma soojust ära kuivatustornist väljunud õhule, mis läheb väävli põletusahju. Jahtunud SO3 (60- 80°C) suunatakse absorptsiooniks oleumtorni 6 ning seejärel monohüdraat absorberisse 7. Summaarne SO2 konversiooni aste on ca 97-98%. Oleumtorni kastetakseoleumiga, mis sisaldab 18,5-20% vaba SO3 ning
Väikese rõhu tõttu (ligikaudu 4 bar) kulgeb kohvi valmimine suhteliselt aeglaselt. Seejuures kuumeneb vesi ilmselgelt üle: mitte 100 ° C, vaid 87 - 95° C loetakse kohvi valmistamisel optimaalseks. Täiuslikumad mudelid kuuluvad Pump-Espresso klassi (s.t. Espresso pumpkohvimasinad). Elektromagnetpump tekitab rõhu (ligikaudu 15 bar) boileris. Sellesse juhitakse eraldi anumast külma vett, mis kiiresti kuumeneb ja läheb läbi kohvipulbri. Pump on varustatud termoplokiga, mis kuumutab vett 85 90 kraadini. Pump-Espresso klassi kohvimasinad teevad parima kvaliteediga kohvi. See on seotud sellega, et ta suudab hoida õiget kohvi valmistamise temperatuuri. Kusjuures ka kohvi kulu on väiksem. Seda seetõttu, et vesi tungib läbi kohvi suure rõhu all, tõmmates endasse rohkem toiteaineid
soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi. Välisõhk juhitakse ventilaatori abil soojuspumpa ning madala keemispunktiga külmaagens tsirkuleerib soojuspumba suletud süsteemis. Kui külmaagens jõuab aurustisse, siis välisõhus olnud soojuse mõjul külmaagens aurustub. Aur surutakse kompressoris kokku, mille tulemusena temperatuur tunduvalt tõuseb. Soe külmaagens jõuab kondensaatorisse, mis asub boileris. Seal annab külmaagens oma energia ära boileri veele ja tema temperatuur langeb ning külmaagens muudab oma olekut gaasilisest vedelaks. Seejärel külmaagens läheb läbi filtrite paisumisventiili, kus rõhk ja temperatuur langevad veelgi. Külmaagens lõpetab nüüd oma ringluse ja jõuab jälle aurustisse, kus toimub välisõhust saadava energia abil uuesti aurustumine. Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad
Tugev primaarne lõhkeaine või väävelhappe (98%) abil kuivatatud õhku. Põletusahjust temperatuur tõuseb üle520°C. Ta passiveerub ka kontakti kuumutamine orgaanilise ainejuuresolekul kutsub esile väljuv SO2 gaas (~ 600-800°C) annab oma liigsoojuse korral vase, fosfori, arseeni ja CO-ga. Ammoniaagi ammooniumnitraadi detonatsiooni, mis levib suure kiiruse ja ära boileris 3 auru tootmiseks ning seejärel siseneb tootmine koosneb 6 astmest jõuga: 2NH4NO3 2N2 + 4H2O + O2Väiksem, aga oluline ta katalüütilise oksüdatsiooni kolonni 5. Kolonni esimese 6. Ammoniaagi Tehnoloogilised skeemid· Sünteesgaasi ammooniumnitraadi kasutusvaldkond on anesteetilise
küsimus 43. 43. Automaatblokeeringu ja tehnoloogilise kaitse süsteemide kasutamine kateldel. Aurukatla ohutusseadised katkestavad kütuse andmise kamberkoldesse või seiskavad kihispõletamise koldesse kütuse etteandmismehhanismid ja õhupuhumisseadmed kui: · veetase trumlis langeb või tõuseb üle lubatava (±100 mm nimitasemest); · otsevoolukatlasse antava vee hulk väheneb alla lubatava; · vedel või gaasikütusega boilerkatlas katkeb vee ringlus boileris; · kamberkoldes kustub leek · seiskuvad kõik tõmbeventilaatorid või lakkab tõmme · seiskuvad kõik põlemisõhu ventilaatorid 73 · gaaskütuse rõhu tõus või langus on lubatavast suurem · vedelkütuse rõhu langus enne põleteid on lubatavast suurem (v.a. rotatsioonpõletite korral)
annaabi.ee 
