astusid,raiuti nad tükkideks. Paide Liivi sõja ajal 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten. 1560. aastal piirasid vene väed taas paidet, kuid taaskord ebaõnnestusid 1571. aastal piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada. 1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV enese juhtimisel Paide 1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ning Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv, Priit Raudkivi `'Keskaeg'' 2004 aasta, lk 114- 121 `'Eesti Entsüklopeedia 7''1994 aasta, lk 140-141 `'Üldine Ajalugu'' lk 167-169 http://et.wikipedia.org/wiki/Paide#Ajalugu http://www.post.ee/?id=1595&product_id=631 http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=19 http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=237&lang=est http://et.wikipedia
4. Klaes Christerson in der Dom- Uppsala nach1611 Horn und Frau K. kirche (Schweden) S.200 Krumme 5. Mauritz Leijonhuvud kein Bild Örebro, 1610 und Amalia Hatzfeld vorhanden (Schweden) 3 6. Gödik Gustavson Fin- Ulfsby (Finn- S. 91 nach1635 cke und Ingeborg Boije land) 3 7. Evert Horn und Mar- Dom zu Abo S. 92 gareta Fincke (Schweden) 1 2 3 4 6 7 Gemeinsamkeiten dieser Epitaphien
juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja Johann Grolli kapituleeruma.1571 piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada.1573 vallutasid Moskva tsaaririigi väed Ivan IV enese juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. 9 Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks.1581 vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi.[9]1585. aasta paiku ümbritseti linnus muldvalliga ja selle nurkadesse rajati bastionid. See oli viimane katse Paide linnust moderniseerida.1599 tekkisid linnuse garnisonis rahutused, mille põhjuseks oli maksmata palk ja kehv riietusega varustamine. Kiiruga saadeti Paidesse uus linnusekomandant, palgaraha ja riideesemed sõduritele. Viimased koguti Tallinna elanikelt.
ilukõneleja, Helsingi ülikooli esimene esteetikaprofessor. Tema sulest on pärit esimesed analüüsivad kirjutised Runebergi ja Kivi teoste ja ,,Kalevala" traagilise ainese (eeskätt Kullervo kuju) kohta. Märkimist väärivad ka mõned varased naiskirjanikud: Sara Wacklin (1790 1846) Pohjanmaa ja Oulu olusid kirjeldavate elavate mälestuste autor. Runebergi abikaasa Fredrika Runeberg (1807 79) põhiala proosa, ajalooline romaan ,,Proua Katarina Boije ja tema tütar" (1858) ja ,,Sigrid Liljeholm" (1862). Kogumik ,,Visandeid ja unelmaid" näitab, et ta ei olnud ainult kirjanduslik romantik, varane naisküsimuse käsitleja, veel enne kui naisküsimus oli objektiks kujunenud. F.W. Carstens - on esimese Soome algupärase romaani ,,Luuderohi" (1840) autor. J.J. Wecksell rootsikeelne autor, jõudis avaldada vaid ühe luulekogu ,,Valitud noorusluuletused" (1860), mitmed luuletused elavad tänini Sibeliuse soololauludena. Peateos
1599 a Karlil õnnestus Sigismundi pärimus Rootsi troonile kõrvale lükata. Kui Rootsi emamaal oli erinevaidarvamusi, siis Soomes olid Selgelt Sigismundi meelsed, Eestimaal samuti. Mitte keegi mitte kusagil ei pidanud silmas ter eraldamist Rootsilt. 1599 hertsog Karl suutis ennast üle riigi kehtestada, Soomes väga veriselt. Eestimaale tulles käitub viisakamalt. 1599 a lõpuks kogu olukord lahenenud hertsog Karli kasuks. Karl otsustab saata oma väed Eestisse. Göran Boije oli see, kes laveeris mõlemal poolel, jättes mõlemale mulje, et ta on nende poolel. Kui karl võimu võttis siis meest ta ei karistanud. Peale põgusat põluallolekut teeb ta veel karjääri. 1599 okt lõpus Karl saab enda kätte Narva. ( NArvas oli Siseopositsioon Sigismundi vastu). Karl saab enda kätte kõik olulisemad kindlustatud tugipunktid. Ainuke, kes viivitas tähtsa otsuse langetamisel oli Tallinn, mille hertsog saab enda kätte alles aprilli alguseks. Pooli aitas valida ka
annaabi.ee 
