Gert Helbemäe romaan „Ohvrilaev” 1) Iseloomusta romaani kahte peategelast Martin Justus on üle 40-ne ajalooõpetaja, keda on ootamas ametikõrgendus õpetajast inspektoriks. Nooruses on ta elanud üsna boheemlikku elu, ka koolis vastandub ta teiste õpetajatega oma vabamõtlemises. Boheemlusele tegi ta siiski lõpuks lõpu, lõpetas ülikooliõpingud, asus ametisse ja lõi pere, tal on naine ja tütar. Naisega on suhted jahenenud, kuid tütart peab ta kalliks. Isabella või õigemini küll Isebel, on noor juuditar, kellel Martin Justuse meelest on sügavate kompleksidega iseloom, kes on sarkastiline, heitlik aga naiselik. Martin nimetab neiut ka sofistiks,
Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi ttarlapse ja keskealise koolipetaja vahel. Teose juhtkujund prit Kreeka mtoloogiast kreeklaste vana tava jrgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lpuaktusega, kus petaja Justus peab kne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub lpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kike jrele mtlema ja analsima. Saame teada, et Justus on kolleegide poolt
Betti Alver(1906-1989) alustas kirjanduslikku loomingut gümnaasiumi lõpuklassis kirjutatud romaaniga ,, Tuulearmuke", mis sai kirjastuse ,, Loodus" romaanivõistlusel teise auhinna ja ilmus 1927.aastal. Romaan esitab noore konservatrooriumiõpilase Lea Ringi armastuse ja enesemääranise loo. 1931.aastal avaldas Alver esimesed lüürilised luuletused ja pika poeemi ,, Lugu valgest varesest". Poeemi vabalt voolavais värssides on irooniliselt kujutatud kõrget vaimukultuuri näitlevat boheemlikku noorteseltskonda. Iroonilisi poeeme kirjutas Alver edaspidigi. Üldise tunnustuse on neist saavutanud ,,Pirnipuu". Eriti intensiivselt avanes Alveri anne lüürikakogus ,,Tolm ja tuli"(1936), mille kriitika võttis vastu imetleva tunnustusega. ,,Torm ja tuli" seirab maailmaluule kõrgklassikat, millest poetess on kõige enam õppinud Puskinilt ja Baudelaire'ilt. Põhjendamatult on märgatud ka niitselikku kõrguste-ja avarusejanu. Eesti luuletajatest olid Alverile
Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi tütarlapse ja keskealise kooliõpetaja vahel. Teose juhtkujund pärit Kreeka mütoloogiast kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Peategelane Martin Justus on 45aastane gümnaasiumi ajalooõpetaja, ta on pärast noorusaastate õpinguid Peterburis ning Vabadussõjas osalemist mõnda aega elanud üsna boheemlikku elu, elatudes klaverimängust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast nö käsile võtnud, ülikooli lõpetanud ja abiellunud kena kuid väikekodanliku naisega, kellega tal on nüüd 16aastane tütar, kelle ema meenutav keskpärasus ning isikupäratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lõpuaktusega, kus õpetaja Justus peab kõne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub lõpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kõike järele mõtlema ja analüüsima. Saame teada, et Justus
annaabi.ee 
