Stalini õnnistuse leidma ravi surmale. · Noorte inimeste vere vahetamine vanematega. · Püüd ühendada nõukogude kodanikud ühtsesse vereringesse. · Pärast 11 edukat vereülekanne ta endale tegi Bogdanov järelduse, et noorveri on aeglustanud tema enneaegset kiilanemist. · 12. ülekanne- surmav (1928. aasta 7. aprillil vahetas verd 21aastase kinnist tuberkuloosi põdeva üliõpilasega ning 2 nädalat hiljem suri.) · Eksperiment lõpetati, kuid Bogdanovi vereülekannete instituut jäi alles. MEGATAMM · 1957. aastal käis Pjotr Mihhailovits Borissov plaani, et rajada ujuv betoontamm Beringi väina Alaska ja Siberi vahele. · 60 km pikkune ujuvtamm pidi katkestama ookeanihoovused põhjapooluse lähedal. · Borissov uskus, et Atlandi ookeani soe Golfi hoovus oleks seeläbi Põhja- Jäämeres võimsam, sulataks polaarjää ja annaks ligipääsu aluspinnases olevale naftale.
budem v mordu bitj» (Kes närukaelaks osutub ja meeleavaldusele ei lähe, seda peksame larhvi). 1. detsembri hommikul kella 10-neks oli mäss Tallinnas likvideeritud. Mässajate jälitamine kestis aga veel mitu päeva. 5. detsembril toimus tulevahetus Tallinna lähedal Irus, kus end varjanud Arnold Sommerling, Eduard Ambose ja Osvald Piiri politseiga peetud tulevahetuses surma said. 7. detsembril Tallinnas, Vilmsi tänava majas nr. 50 end varjanud Georg Kreuksi, V. Bogdanovi ja Rudolf Pälsoni ning politsei vahel toimunud tulevahetuses said samuti kõik kommunistid surma. Jaan Anvelt pääses põgenema Venemaale. Kuid nii Anvelt kui Rudolf Vakmann sattusid hiljem Stalini põlu alla ja nad hukati. Valitsus otsustas anda kümnele mässu kangelaslikule mahasurujale Vabaduse Risti. Autasu said Johan Laidoner, Johan Unt, Hermann Rossländer, Rudolf Aaman (Aimla), Richard Brücker (hiljem Jaak Kõu), Rudolf Kaptein, August Keng, Alfred
põgenenud Arnold Sommerlingi tuttava Gustav Tupsi talusse. Hiljem saabus appi 40 politseinikku kahe kuulipildujaga. Maja kaitsnud kommunistid Osvald Piir, Eduard Ambos ja Arnold Sommerling panid ainult kolme püstoliga visalt vastu kümme tundi, kuni lõpuks tulevahetuses langesid. Langes ka taluperemees ise, kes haigena voodis lebas. 7. detsembril toimus Johan Rakfeldi salakorteris Vilmsi 50 tulevahetus politseinike ja kolme kommunisti Georg Kreuksi, Rudolf Pälsoni ja Vladimir Bogdanovi vahel. Alanud tulevahetuses ei suutnud politseinikud mässajaid alistuma sundida ja olid taaskord sunnitud abijõude kohale tooma. Peale ägedamat tulevahetust said Pälson ja Bodganov surmavalt haavata, mispeale Kreuks põgenes vihmaveetoru kaudu alla ronides, kuid tapeti valves olnud politseinike poolt. Korteriomanik Rakfeld, kartes vahistamist ja hukkamist, poos end üles. 1.4. Järellugu Ülestõus ebaõnnestus täielikult. Mässajate oskamatuse ja paljude vigade tõttu vallutati
kannatlikkusele töö teoks sai. Samuti tänud Ph.D. Margus Harakule, MSc Tenno Drevsile ja Hiiumaa Kutseliste Kalurite Ühingu esimehele Rein Raudsepale ning kalamees Tõnu Romandile. 4 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes Lest esineb Pôhja- ja Lääne-Euroopa merelistes ja suudmelahtede piirkondades (Fagerlund, Køie, 1994). Barentsi merest (alamliik P. flesus septentrionalis) ja Valgest merest (P. flesus bogdanovi) ümber Euroopa (Pôhjameres P. flesus flesus) Vahemere, Musta ja Aasovi mereni (alamliik P. flesus luscus), Läänemeres (P. flesus trachurus) (Mikelsaar 1984). Läänemeres esineb lesta kuni Kvarkeni regioonini Botnia lahes. Ta on piirkonna ainuke nii kaugele oligohaliinsesse vette leviv lestlane. Liik on suure majandusliku tähtsusega ja asjaolu, et ta on suhteliselt paikne, muudab ta oluliseks indikaatoriks mitmete reostuste määramisel. (Fagerlund & Køie, 1994)
Leniniga tutvus ta 1905. aastal, VSDTP-sse astudes. Tema loomingut mõjutas palju osalemine revolutsioonilises liikumises ning tutvumine marksismiga. Üks tema tuntumaid näidendeid ,,Põhjas" ja romaan ,,Ema", kirjeldatakse esimest korda kirjanduse ajaloos proletariaadi võitlust sotsialismi eest partei juhtimisel. Partei ülesandel reisis Gorki mitmel poole Euroopas ja USA-s, tagasi tulles elas Capri saarel, kirjutas seal ,,Pihtimuse", kus käsitleb A. Bogdanovi nn. jumalaehitamise ideid. Seejärel valmisid romantilised jutustused ,,Muinasjutud Itaaliast", mis ülistavad ühtsuses peituvat jõudu. Kodumaale naastes organiseeris ta riigi kultuurielu. Ta kirjutas autobiograafilised jutustused ,,Lapsepõlv" ja ,,Inimeste seas" ning jutukogu ,,Mööda Venemaad". Algselt suhtus Gorki Oktoobrirevolutsiooni eitavalt, kartis, et liigses anarhias võib hävida vene kultuur.
annaabi.ee 
