2.AJALUGU Spordialana sai tõstmine alguse 19. sajandi keskel USA, Austria ja Saksamaa atleetikaklubides. 1896. aastal korraldati esimesed mitteametlikud Euroopa meistrivõistlused (võitis sakslane Hans Beck), kaks aastat hiljem toimusid esimesed mitteametlikud maailmameistrivõistlused (esikoha sai austerlane Wilhem Türk, kolmas oli Georg Hackenschmidt). Võistluste korralduses puudus palju aastaid ühtlus. Eesti raskejõustiku sünniajaks peetakse 1888. aastat, kui Gustav Boesberg rajas Tallinna raskejõustikuringi. Esimesed avalikud tõstevõistlused toimusid 16. augustil 1891 Lootuse seltsi rahvapeol. Võitis Gustav Boesberg. Tema ringis tegelesid tõstmisega hilisemad elukutselised atleedid Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Aleksander Aberg ja mitmed teised. Nende eeskuju tõi raskejõustikku uusi harrastajaid. Atleetikaringe asutati Tartus (1897), Narvas (1898). Esimesed üle-eestilised tõstevõistlused peeti 1901. aastal. Tugevaim
1876 C.R. Jakobson avaldas oma "Kooli lugemise raamatu" III osas antiikolümpiamänge tutvustava "Olimpia mängu-pühad". Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo 1879 Ilmus esimese eestikeelse kehakultuurialase õpikuna Johann Kurriku kirjutatud "Turnimise raamat" 1881 Ajalehes "Revalsche Beobachter" avati malenurk 1883 Ajaleht "Olevik" avaldas eestikeelse malemänguõpetuse. Esimesed teated purjetamis- võistlustest Pärnus 1888 Gustav Boesberg asutas esimese eestlaste raskejõustikuringi (mitteametliku), millest kasvas välja Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi. Asutati Eestimaa Merejahtklubi. Asutati jalgratturite klubid Tartus ja Tallinnas 1890 Tartus avati esimene spetsiaalselt spordihoonena mõeldud ehitis - Laia tänava võimla 1891 Toimusid esimesed avalikud tõstevõistlused "Lootuse" seltsi korraldusel Tallinnas, kus esikoha võitis Gustav Boesberg 1892 Eestlane Aleksander Punga sai Tartu Ülikooli võimlemisõpetajaks
15- aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema käega 2-naelaseid hantleid 4000 korda järjest. Koolivaheajal olevat ta maksnud tugevamatele maapoistele selle eest, et need temaga maadleksid. Peatselt hakkas ta käima raskejõustikuklubis "Linda" aidas Maneezi tänavas. Viieteistkümneaastaselt alustas noor Lurichi süstemaatilist treeningut. Lurich astus Tallinnas esimesse eesti raskejõustikuringi, millele oli 1888. aastal aluse pannud Gustav Boesberg. Karjäär Aastad möödusid, koolipõlv jäi seljataha kidurast poisikesest oli saanud tugev noormees, kes jõumehena oli Tallinnas ja Väike-Maarja ümbruses endale juba nime teinud. Oli jõudnud kätte aeg elupõllul atra seada. Dr. Wladyslaw Krajewski, keda hüütakse Vene raskejõustiku isaks, kutsus Georg Lurichi enda juurde oma võimeid näitama. Sealt algaski Lurichi tähelend. Juba esimesel õhtul dr. Krajewski raskejõustikuklubis püstitas Georg Lurich paar
Alates 2005 aastast toimub maadlus "judo süsteemi" kohaselt. Enam ei loosita võistlejaid alagruppidesse, vaid paaridesse. See, kes võidab esimeses ringis, läheb järgmisse ringi ja nii edasi kuni finaalini. Võistleja, kes kaotas finalistile, jätkab maadlust kolmandale kohale. Tema vastas(te)eks on võistleja(d), kes samuti kaotas(id) finalistile. MAADLUS EESTIS Eesti raskejõustikule pani aluse Gustav Boesberg raskejõustikuringi asutamisega 1888.sajandi algul kuulusid maailma paremikku elukutselised maadlejad Georg Lurich, Georg Hackenschmidt ja Aleksander Aberg. Nende eeskujul hakati maadlust laialdaselt harrastama, tekkis palju raskejõustikuklubisid. Esimesed Eesti meistrivõistlused kreekarooma maadluses peeti 1921, vabamaadluses 1925. Edukalt esinesid Eesti maadlejad 1920.1930. aastail: olümpiamängudel 3 kulda, 2 hõbedat ja 4 pronksi, MMvõistlustel (19231947 ei
Philippe von Roth Kanepi pastor, kes lülitas 1805.a. kehalised harjutused Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi Karl Eduard Raupach - TÜ lektor, kes tõi 1819.a. võimlemise Eestisse Jüri Soo Laiuse köster, kes hakkas 1874.a. korraldama laiuse kihelkonnakoolis kehalist kasvatust. 1876.a. korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide õpilaste võimlemispeo. Juhan Kurrik Eesti kehalise kasvatuse rajaja. 1879.a. ilmus tema "Turnimise raamat". Gustav Boesberg asutas 1888.a. esimese eestlaste raskejõustikuringi. Georg Lurich üks kuulsamaid eesti elukutselistest maadlejatest, tegi spordile reklaami Tõnu Võimula hakkas 1914.a. Peterburis välja andma esimest iseseisvat eestikeelset spordiväljaannet "Jõu ilm" Anton Õunapuu lõpetas 1913.a Helsingis kehakultuuriõpingud, temast sai esimene kõrgharidusega kehakultuuri spetsialist Eestis. Anna Raudkats esimene kehakultuurialase kõrgharidusega eestlanna (lõpetas 1915. a
annaabi.ee 
