CWP = ; LB keskkaaretasandi tegur CM laeva põiklõike allpool veeliini oleva osa pindala keskkaare kohal AM suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on B ja T : AM CM = ; B T üld- e. blokktegur CB laeva veealuse osa ruumala ehk mahulise veeväljasurve suhe risttahuka ruumalasse, mille servad on L , B ja T : CB = ; L B T pikiprisma tegur Cp laeva ruumilise veeväljasurve suhe silinderprisma ruumalasse, mille põhjapin-
Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 4.7. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur CB =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw (Vt. Joon. 4.7. ja 4.7A.) 4.4. Teoreetiline joonis. Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis- plaadistuse paksust. (Vt. Tahvel 4
ristprojektsioonis: pikilõiked (baatoksid), põiklõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). T.jle kantakse ka täävid, parda ja killujoon, umbreeling ja parrasteni ulatuvad tekiehitised. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad Joonise kõverad: mahuline veeväljasurve, kaaluline veeväljasurve, veeliini pindala raskuskeskme abtsiss, mahukeskuse B kaugus miidlist , Mahukeskuse B kaugus kiilujoonest, veeliini täitlustegur, miidli täitustegur, tonne süvise kohta ja blokktegur. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välisplaadistuse paksust jne. Näiteks tema abil saab küllaldase täpsusega määrata laeva rumala. Tj abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid nagu veeluse osa raskuskesme asend, täitlustegurid. 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus (Piki)Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaalu-asendist hälvitavatele
H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3- des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur C B =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga .
· H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3-des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur CB =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga .
H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3- des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur C B =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga .
annaabi.ee 
