arvutatud künnise piiri ei lange, rattal blokeerimisoht puudub siis ABS pidurdamisprotses si ei sekku Blokeerimise vältimine Juhul, kui ratta pidurdamisel langeb selle pöörlemissagedus alla lubatud künnise, mis tähendab, et rattal on tekkinud blokeerimisoht, alustab tööd ABS- süsteem ABS vähendab blokeeruva ratta pidurivedeliku rõhku, kuni ratta pöörlemissagedus ületab uuesti võrdluskünnise Arvutuslik informatsioon Võrdluskiirus Selle põhjal arvutab juhtplokk välja võrdluskiiruse Tulemust kontrollitakse mälus olevate võimalike suurimate kiirenduste- ja aeglustustega,
Juhul kui ratta pidurdamisel langeb selle pöörlemissagedus alla lubatud künnise, mis tähendab, et rattal on tekkinud blokeerumisoht, alustab tööd ABS-süsteem. ABS vähendab blokeeruva ratta pidurivedeliku rõhku kuni ratta pöörlemissagedus ületab uuesti võrdluskünnise. Arvutuslik informatsioon Võrdluskiirus Täpsuse ja turvalisuse suurendamiseks võrdleb ABS süsteem kõigi nelja ratta pöörlemissagedusi. Selle põhjal arvutab juhtplok välja võrdluskiiruse
1. Väljuvad võllid, 2. Taldrikhammasrattas, 3. Diferentsiaali korpus, 4. Survekettad, 5. Satelliidid, 6. Veetavad kettad, 7. Vedavad kettad, 8. Kaan, 9. Väljuva võlli hammasrattas, 10. Vedavate ketaste nukid, 11. Koonuspinnad, 12. Ristmik, 13. Vahekettad. Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad ehituslike tunnuste alusel: jagunevad nad nukk-, tigu- ja hammasratasdiferentsiaalideks. Viimastel on hõõrdumise suurendamiseks eriseadis. Suurhõõrdediferentsiaali ja hõõrdsidurite abil blokeeruva koonus-diferentsiaali ehitus on peaaegu samasugune, kui ülalkirjeldatud diferentsiaalil, kuid tal on kaks ühesugust sümmeetriliselt paiknevat hõõrdsidurit ja teistsuguse ehitusega ristmik. Mõlemad sidurid koosnevad vedavatest (7, Joonis 52) ja veetavatest (6) ketastest. Kettad 7 on ühenduses karbiga 3 ja kettad 6 võllidega 1. Kui diferentsiaal töötab, tekitavad koonushammasrattad telgjõu, mis surub kettad 7 ja 6 kokku. Sellisel juhul
Blokeeruvate diferentsiaalide blokeerumisomadusi hinnatakse blokeerumisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemomentide suhe. Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad suurhõõrde- ja vabakäigusiduritega diferentsiaalideks. Ehituslike tunnuste alusel jagunevad nad nukk-, tigu-, ja hammasratasdiferentsiaalideks. Viimastel on hõõrdumise suurendamiseks eriseadis. Suurhõõrdediferentsiaali ja hõõrdsidurite abil blokeeruva koonusdiferentsiaali ehitus on peaaegu samasugune, kui ülalkirjeldatud diferentsiaalil, kuid tal on kaks ühesugust sümmeetriliselt paiknevat hõõrdsidurit ja teistsuguse ehitusega ristmik. Mõlemad sidurid koosnevad vedavatest ja veetavatest ketastest. Ühed kettad on ühenduses karbiga ja teised võllidega. Kui diferentsiaal töötab, tekitavad koonushammasrattad telgjõu, mis surub mõlemad kettad. Sellisel juhul kannavad pöördemomenti edasi nii satelliidid kui sidurid ja
annaabi.ee 
