lendama, maanduma ning isegi õhku tõusma. Tallinnast Hamburgi lennanud Fokkeril süttis tagatiibade ebasümmeetrilist väljalaset signaliseeriv tabloo. Millal küll Päevaleht kirjutab, et näiteks Hans H. Luigel süttis Pärnusse sõites auto käsipiduri pealolekut märkiv signaaltuli? Lennukil oli tegemist indikaatori valemärguandega. Suvel kaotas Fokker Tallinnas lennurajal juhitavuse ning oli lähedal rängale õnnetusele. Lennuk ei kaotanud juhitavust. Vasakpoolse põhiteliku pidurid blokeerusid ning rehvid purunesid maandumisel. Lennuk säilitas juhitavuse ning ei kaldunud maandumisraja keskjoonest kõrvale. Toimunu üheks põhjuseks olid äärmiselt rasked ilmastikutingimused. Paljud reisijad ei saanud lennukis arugi, et maandumisel midagi juhtus. Kopenhaagenis lükkus sügisel Boeingi start järgmisele päevale, sest üks mootor töötas imelikult. Olin ise selles lennukis ja seal toimunud "Die Hard" stiilis tegevus oli äärmiselt põnev,
ESTP, kaks agraarparteid ning vabadussõjalased, kes oli rohkem rahvaliikumine kui partei. Sotsialistid ja vabadussõjalased nägid teineteises vaenlast, kelle koostöö oli välistatud. Kõik teised erakonnad respekteerisid vabadussõdalasi, nende toetuspinna laiust, mitmete etteheidete põhjendatust ja olid valmis nendega koostööd tegema. Vabadussõjalased aga hoidsid jäika joont ja hindasid oma populaarsust üle. Nad olid populistid, kelle vastu blokeerusid sotsialistid, keskerakondlased, põllumehed ja haritlased, Päts, Rei ja Laidoner kõik, kes ei tahtnud Eestile totalitaarset ühiskonda. Uue riigivanema valimised pidid olema 22.-23.aprillil 1934 ja nädal hiljem pidid toimuma uue Riigikogu valimised. 22. jaanuaril 1934 võeti vastu uus valimisseadus. Erinevad parteid esitasid oma presidendikandidaadid, neid sai 4: Päts Põllumeestekogudest, Laidoner Rahvusliku Keskerakonna ja Ühinenud Põllumeeste (asunike) leerist, August Rei
ESTP, kaks agraarparteid ning vabadussõjalased, kes oli rohkem rahvaliikumine kui partei. Sotsialistid ja vabadussõjalased nägid teineteises vaenlast, kelle koostöö oli välistatud. Kõik teised erakonnad respekteerisid vabadussõdalasi, nende toetuspinna laiust, mitmete etteheidete põhjendatust ja olid valmis nendega koostööd tegema. Vabadussõjalased aga hoidsid jäika joont ja hindasid oma populaarsust üle. Nad olid populistid, kelle vastu blokeerusid sotsialistid, keskerakondlased, põllumehed ja haritlased, Päts, Rei ja Laidoner – kõik, kes ei tahtnud Eestile totalitaarset ühiskonda. Uue riigivanema valimised pidid olema 22.-23.aprillil 1934 ja nädal hiljem pidid toimuma uue Riigikogu valimised. 22. jaanuaril 1934 võeti vastu uus valimisseadus. Erinevad parteid esitasid oma presidendikandidaadid, neid sai 4: Päts Põllumeestekogudest, Laidoner Rahvusliku Keskerakonna ja Ühinenud Põllumeeste (asunike) leerist, August Rei
agraarparteid ning vabadussõjalased, kes oli rohkem rahvaliikumine kui partei. Sotsialistid ja vabadussõjalased nägid teineteises vaenlast, kelle koostöö oli välistatud. Kõik teised erakonnad respekteerisid vabadussõdalasi, nende toetuspinna laiust, mitmete etteheidete põhjendatust ja olid valmis nendega koostööd tegema. Vabadussõjalased aga hoidsid jäika joont ja hindasid oma populaarsust üle. Nad olid populistid, kelle vastu blokeerusid sotsialistid, keskerakondlased, põllumehed ja haritlased, Päts, Rei ja Laidoner kõik, kes ei tahtnud Eestile totalitaarset ühiskonda. Uue riigivanema valimised pidid olema 22.-23.aprillil 1934 ja nädal hiljem pidid toimuma uue Riigikogu valimised. 22. jaanuaril 1934 võeti vastu uus valimisseadus. Erinevad parteid esitasid oma presidendikandidaadid, neid sai 4: Päts Põllumeestekogudest, Laidoner Rahvusliku Keskerakonna ja Ühinenud Põllumeeste