Ø Hakka rooli tagasi pöörama tee suunas niipea, kui libisemine väheneb Kui auto kipub kurvis otse minema: Ø Lahuta sidur lõpuni Ø Ära enam pööra rooli Ø Kui see enam ei aita siis pidurda Esirataste kas või hetkeline otsemaks pööramine võib kiirendada haardumise taastamist ja libisemise lõppemist. Libisemise kontrollimine on küsimus mitme samaaegse ja õigesti ajastatud abinõu rakendamisest. Paljude autode standardvarustuse hulka kuulub blokeerumatu pidur(ABS), veojõukontroll süsteem ja teelpüsivuse kontroll süsteem.Nende abil püütakse ära hoida juhi tehtud vigu ja takistada auto sattumist juhitamatusse libisemisse. Kuid juhtides sellist autot võib tekkida liigne ohutuse tunne.Kui juht ei jäta neid auto omadusi endale varuks, siis sellise autoga "üle piiri minek" toimub tava autoga võrreldes palju suurematel kiirustel ja tagajärjed on tõsisemad.Kui auto siiski satub libisemisse, kas suure
· Pidurdusteekond on aeglususteekonna ja rakendusteekonna summa. · Peatumisteekond on pidurdusteekonna ja reageerimisteekonna summa LIIKLUSOHUTUS LIIKLEMISE ERIOLUKORRAD Pidurdamine Pidurdamise efektiivsus sõltub suurel määral haardetegurist mida väiksem see on, seda pikemaks võib minna pidurdusteekond. Kui autol puudub blokeerumatu pidurisüsteem (ABS), siis tuleks pidurdamisel libedal teel kasutada mootoripidurdust ning jalgpiduripedaalile vajutada nõrgemalt ja katkendlikult (tippides). Sellisel juhul välditakse juhitavate rataste blokeerumist ja auto on ka pidurdamise ajal juhitav. Seda põhimõtet on jälgitud ka blokeerumatute pidurite (ABS) loomisel. Libedal teel tuleb alati pidurdamisega ettevaatlik olla (näiteks munakivisillutisega teel, algava vihmasaju korral).
Osaliselt aitab seda viga õigel ajal avastada igal hommikul enne sõidu alustamist vajutamine piduripedaalile. Kui sõidupidur aga ikkagi ei rakendu, kasuta seisupidurit ja mootoriga (käiguga) pidurdamist. Auto rattapidur on kas ketas- või trummelpidur. Sõiduautol on enamasti ees ketaspidur ja taga trummelpidur. Pidurdamisel tuleb alati arvestada rataste blokeerumise võimalust. Rataste blokeerumise vältimiseks varustatakse paljud tänapäeva autod blokeerumatu ehk nn ABS-piduriga. ABS-piduri korral on välistatud ratta blokeerumine suurel kiirusel ja külglibisemise vältimiseks pole vaja katkendlikult piduripedaalile vajutada. Kui ABS lakkab töötamast ja tema märgutuli põleb pidevalt, siis sõidupidur ikkagi töötab. ABS pidurite korral võivad rattad blokeeruda vaid pidurdamisel kiiruselt kuni 15 km/h ning ei tohi blokeeruda suuremal kiirusel. Veermiku- kaudu toetub auto kere maapinnale. Kandekerega sõiduauto veermik koosneb
· mis on valmistatud 1997. a või hiljem. Kontrollimine: vaatlusega, seebivee ja joonlauaga. Kood 430. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp Nõuded: 1) koormata auto pidurdamisel ei tohi pidurdusjõu regulaatoriga või pidurdusrõhu piirdeklapiga kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja juhendis ettenähtu; 2) pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp ei tohi pihkuda, peavad toimima. Kontrollimine: manomeetri, vaatluse ja seebiveega. Kood 431. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS) Nõuded: 1) blokeerumatu pidur peab toimima vastavalt Ereeglile 13 või direktiivile 71/320/EMÜ ja valmistaja juhendile; 2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel; 3) ükski otsereguleeritav ratas ei tohi blokeeruda, kui juht vajutab järsult, tiest jõust piduripedaalile ja sõiduki ratastest üks asub teekattel, mille haardetegur on 0,8 ning teisel sõiduki küljel paiknev ratas asub teekattel, mille haardetegur on 0,3;
annaabi.ee 
