Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist)
Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Invaginatsioon ehk sissesopistumine: rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse. Vegetatiivse pooluse rakud sopistuvad ühtse kihina blastula sisemusse ning moodustavad ürgsoole ehk arhenteroni. Nt merisiiliku arhenteroni teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel, amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invaginatsioonil. Involutsioon ehk sisserullumine: rakkude sisserullumine blastulasse mööda välimiste rakkude sisepinda. Nt kahepaiksete mesodermi teke, marginaaltsooni rakud rulluvad mööda animaalsete rakkude sisepinda embrüo sisemusse. Ingressioon ehk sisseastumine: üksikud rakud migreeruvad embrüo sisse. Osad rakud muudavad oma morfoloogiat ja sisenevad üksikult blastotsööli. Nt merisiiliku mesodermi
Niewkoop`i keskus (mis selle roll) - tekib kortikaalrotatsioonil halli sirbi piirkonda, osaleb Spemanni organisaatori arengus wnt signaaliraja osalusel Speman-Mangoldi organisaator (mis selle roll) - gastrula dorsaalregioonis paiknev struktuur, mis vastutab neuraaltoru tekke induktsiooni eest amfiibide embrüos ja algatab gastrulatsiooni; selle moodustavad neelu endoderm, pea ja seljakeeliku mesoderm ning blastopoori ülahuul pudelrakud/invaginatsioon - pudelrakkude moodustumisega marginaaltsoonis algab gastrulatsioon amfiibis; need on kõige dorsaalsemad vegetatiivse pooluse rakud, mis tungivad teiste rakkude vahele - see põhjustab pudeli/kolvi kuju vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon) - algab 2h enne pudelrakkude ilmnemist; rotatsioon lükkab tulevase neelu endodermi rakke blastotsööli
Enne viljastumist on munarakk radiaal- sümmeetriline Spermi sisenemine paneb paika embrüo dorsaalse-ventraalse telje (spermi sisenemise koht –ventraalne, 180° vastaspool dorsaalne) Peale viljastumist kortikaalne tsütoplasma roteerub 30° sisemise tsütoplasma suhtes, moodustub nö. halli sirbi piirkond Dorsaalsed vegetatiivse pooluse rakud (Nieuwkoop`i keskus) blastulas indutseerivad „organisaator“ piirkonna (Spemann-Mangoldi organisaator), kust läbi blastopoori (ürgsuu) algatatakse gastrulatsioon I lõigustumisvagu läbib halli sirbi piirkonda. 48. Blastotsüsti koorumine Blastotsüsti jõudmisel emakasse toimub viljastumiskestast (zona pellucida) vabanemine e „koorumine“ ja kinnitumine (implantatsioon) selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile e endomeetriumile. Endomeetrium (emaka epiteel) püüab koorunud blastotsüsti ECM-sse (suhkrud, kollageen, laminiin, fibronektiin, kadheriinid, hüaluroonhape jt.)
radiaalne). Samuti areneb esmassuuste skelett keha pinnal, teisuustel aga keha sees sidekoest. 111. Okasnahksete ( Echinodermata ) põhirühmad. meriliiliad (Crinoidea), madutähed (Ophiuroidea), meritähed (Asteroidea), meripurad (Holothuroidea), merisiilikud (Echinoidea) ja ketastähed (Concentricycloidea). 112. Poolkeelikloomade ( Hemichordata ) ja keelikloomade ( Chordata ) ühistunnuseid. Kõigile on ühine lootearengus blastopoori muutumine suu asemel pärakuks, tsöloomi teke enterotsöölina, skeleti teke keha sees, ja peamise pikutise närviväädi (kui see olemas) paiknemine seljapoolel, seljaajuna. 113. Mantelloomade ( Tunicata ) ja süstikkala ( Amphioxus ) ühistunnuseid. Toitumine– ripsmete abil vett läbi neelu ja lõpuspilude ajades. vähemalt vastseeas, olemas seljakeelik – pikk elastne sidekoest väät seljaaju ja soole vahel. Ja lõpuspilud, vähemalt looteeas. 114
annaabi.ee 
