00 Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti "Luikede järv", mis esietendus Moskva Suures Teatris 20. veebruaril 1877. Teos on tuntud üle maailma ja väga palju lavastatud. Teos on neljas vaatuses. Antud etenduse lavastaja oli Toomas Edur, tema redaktsioon põhines Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafial. Dirigendid olid Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Kunstnikuks oli Saksamaal pärit Thomas Mika ja valguskunstnikuks Taanist pärit Steen Bjarke. Kontsert oli üldjoontes väga ilus ja tore kogemus, seal oli olemas romantika, võitlus hea ja kurja vahel ning müstika. Peasosades olid Alena Skatula ja Denis Klimuk, kes said oma rolliga väga hästi hakkama. Alena Skatula on samuti peaosas olnud balletilavastuses ,,Manon". Olles ise kunagi õppinud balleti ja käinud vaatamas ka teisi balletietendusi, oli huvitav leida paralleele ja võrdlusi. Mulle meeldis kuidas etendus oli üles ehitatud, see oli enamasti arusaadav ja kaunis
Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingtoni Balletis. J. Davidsson õppis Rootsi Kuninglikus Balletikoolis ning ka USAs.
aastal Pritzkeri auhinna võitmine. Auhinda antakse alates 1979. aastast välja tegutsevatele arhitektidele, kelle ehitistel on olnud nii otsene kui ka kaudne mõju keskkonnale. Lisaks paljudele teistele arhitektuurialastele auhindadele nimetas 2008. aastal ajakiri Time ta 100 maailma enim mõjutanud inimese hulka. [1] Õppejõuna tegutsedes ning noortele arhitektidele tööd pakkudes on tuule tiibadesse saanud mitmeid kuulsaid arhitekte nagu Zaha Hadid, Joshua Prince Ramus, Bjarke Ingels, and Jeanne Gang. [2] Rem Koolhaas sündis 1944. aastal Hollandis. Oma isa jälgedes käies hakkas Koolhaas kirjutama, proovides kätt nii ajakirjanikuna kui ka kirjutades filmi käsikirju. Arhitektuurihariduse omandas Koolhaas Londonis 1972. aastal olles 27-aastane ning samal aastal kolis Koolhaas paariks aastaks New Yorki. [3] 1975. aastal lõi Rem koos Elia ja Zoe Zenghelise ning Madelon Vriesendorpiga Londonis firma OMA (the Office for Metropolitan Architecture)
(2008). Mowing towards an ‘intelligent’ shop modeling process. Journal of Information Technology in Construction, 13, 286-302. Lindsey, B. (2001). Digital Gehry: material resistance/digital construction. Basel, Switzerland: Birkhäuser. Lowe, R. H., & Muncey, J. M. (2009). ConsensusDOCS 301 BIM Addendum. Construction Lawyer, 29(1). Martínez, E. (2010, January 14). Entry post. Retrieved June 25, 2010, from http://lgarquitectura.wordpress.com/2010/01/14/bjarke-ingels/ McClellan, A. (2008). Museum designers wrestle with an age-old question: Who’s the star - the building or its contents? Retrieved June 25, 2010, from http://www.tufts.edu/alumni/magazine/winter2008/features/artarchitecture.html Menges, A. (2006). Manufacturing diversity. Architectural Design, 2, 70-77. Merriam, S. (1988). Case study research in education: A qualitative approach. San Francisco, CA: Jossey-Bass. Mitchell, D. (2009, September)
annaabi.ee 
