1. Profaas 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas Meioos I ehk reduktsioonjagunemine I Profaas: Kõige pikem faas meioosi jooksul, selles timuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jagatakse veel viieks alafaasiks: - Leptoteen kinnitusdiski abil kinnitub iga krmosoom oma mõlema tsaga tuumamembraani külge. - Sügoteen algab hmoloogsete kromosomide paardumine. Paardunud krmosoomide paare nimetatakse bivalendiks. - Pahhüteen toimub ristsiire, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. - Diploteen homoloogid eemalduvad teineteisest, seotuks jäävad vaid sealt, kus toimub ristsiire. Diploteeni staadiumis meis võib peatuda. Algab osaline kromosoomide lahtipakkimine, sünteesitakse RNA-d ja valke. - Diakinees RNA süntees lakkab, kromsoomid kondenseeruvad ja eralduvad
tütarrakkudesse - Meioosi ekvatsioonjagunemine - tütarkromatiidid lahknevad - Germinatiivsed rakud - idurakud - Krossingover - protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. - Rekombinatiivsed sõlmed - piirkonnas leiab aset krossingover - Tetraad - konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paar (nimetatakse ka bivalendiks) - Bivalent vt tetraad - Sünapsis - valguline struktuur, mis moodustub paardunud kromosoomide (mitte- tütarkromatiidide) vahele. - Kiasmid - kohad, kus toimus rekombinatsioon - Partenogenees - neitsistsigimine - Akiasmiline meioos - ei moodustu kiasme, s.t. ei toimu krossingoverit - Haploidne partenogenees - viljastatud munarakust arenevad emased isendid, viljastamata munarakust tulevad isased. - Aneuploidia - Kromosoomide arvu muutused
meioosile iseloomulikud sündmused. Jaotatakse 5-ks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri - kinnitusdiski abil. (attachment plaque). Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide konjugatsioon, paardunud kromosoomi osade vahele moodustub sünaptonemaalne kompleks. Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paare nim. bivalendiks. Kuna aga kumbki homoloog koosneb 2-st tütarkromatiidist, siis nim. seda struktuuri ka mõnikord tetraadiks. Pahhüteen. Kui homoloogid on kogu pikkuses konjugeerunud, moodustuvad sünaptonemaalsesse kompleksi rekombinatiivsed sõlmed, mis kujutavad endast multiensüüm komplekse, võimaldamaks krossingoveri toimumist. Diploteen. Sünaptonemaalne kompleks laguneb, homoloogid eemalduvad veidi teineteisest,
Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri, kinnitusdiski abil. Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide paardumine (protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil). Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub sünaptonemaalne kompleks. See on valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome koos. Paardunud ehk konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paare nimetatakse bivalendiks. Kuna aga kumbki homoloog koosneb kahest tütarkromatiidist, siis nimetatakse seda struktuuri ka mõnikord tetraadiks. Pahhüteen. Kui homoloogid on kogu pikkuses paardunud, moodustuvad sünaptonemaalsesse kompleksi rekombinatiivsed sõlmed, mis kujutavad endast multiensüümkomplekse ja võimaldavad krossingoverit. Diploteen. Sünaptonemaalne kompleks laguneb, homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest, kus toimus krossingover.
annaabi.ee 
