BNC-konnektor, BNC T-konnektor, terminaator. Võrgukaardi tüübid: 16-bit, 32-bit VESA, 64- bit kiire PCI. Hinnatumad firmad: Cisco, 3Com, Accton, Cnet, D-Link Draiverid · Draiverid disketil kaasas tavaliselt võrgukaardiga. · DOS'i all tegutsedes vaja tavaliselt laadida paketidraiver (packet driver). · Uuemad operatsioonisüsteemid ( Windows 95, Windows NT 3.51 / 4.0 ) toetavad paljusid võrgukaarte. · Tavalisele 16-bitisele kaartidele võib ka üldjuhul valik NE2000 Compatible sobida, kuid mitte alati. Soovitav alati kasutada kaasasolevat disketti. Konfigureerimine · PCI-tüüpi kaardil tavaliselt automaatne. · Vanematel kaartidel jumper'ite abil konfigureeritav, siis abiks manuaal. Uuemad on tavaliselt tarkvaraliselt konfigureeritavad. · Muidu tavaliselt kaasasoleval kettal olemas konfigureerimisprogramm ja mõnikord ka testimisprogramm. Test soovitav läbi teha.
on just WEP ruuterite vaikimisi konfiguratsiooni puhul esimeseks valikuks. Kuigi selle nimi väljendab võrreldavat turvalisust juhtmega ühendusega, siis tegelikult see seda ei ole. WEP-i kohta on välja toodud väga palju erinevaid funktsionaalsusvigu, mis tänapäeval teevad selle väheturvaliseks algoritmiks. WEP kasutab konfidentsiaalsuse tagamiseks RC4 sifrit ja terviklikuse tagamiseks CRC-32 kontrollsummat. Standardne 64-bitine WEP kasutab 40 bitist võtit, mis on lisatud 24 bitisele initsialiseeritud vektorile. Sellel ajal, kui see loodi, siis olid USA-l rakendatud ranged krüptotehnoloogiate ekspordi piirangud. Selle tõttu oli esialgu võtme pikkus ka piiratud. Hiljem, kui piirangud kaotati, siis tootjad implementeerisid pikendatud 128 bitise WEP võtme, mis kasutas 104 bitist võtme suurust. Joonis . RC4 jadasiffer 64 bitine WEP võti sisestatakse tavaliselt kümne kuuteistkümnendsüsteemi sõnena, kus iga tähemärk väljendab nelja bitti
teistes elektriliselt koos sellele järgneva või ka üheaegse salvestusega. Muutmälu tüüpilist struktuurskeemi esitab järgmine joonis. Valikusignaaliga (Chip Select CS) aktiveeritakse (valitakse välja) lülitus. Lugemise korral (sisend R/W kõrge) ilmub väljavalitud mälupesa lugemissignaal väljundile DO. Salvestuse korral (sisend R/ on madal) antakse salvestuskood sisendile DI. Joonisel toodud struktuuriskeem vastab 1-bitisele (1-järgulisele) mälule. Kui järke on enam (näiteks 8 või 16), siis samataolisi salvestus- ja lugemisliine on vastav arv korda enam. Tihti on ka salvestus- ja lugemisliinid ühised ja esineb ainult üks ühine sisend- väljund DI/DO. Püsimälus muidugi salvestusahel puudub. Muutmälusid võib omakorda jagada kahte suurde rühma: staatilised (SRAM) ja dünaamilised (DRAM) mäluseadmed
DRAMi nõrgad küljed: 1. Info on salvestatud elektrilaenguna, millel on omadus aja möödudes kaduda/leakida. Maksimum garanteeritud aeg, mil info salvestud DRAMi on 16ms, sellepärast refreshitakse DRAMe vähemalt iga 16ms tagant, et info kindlalt säiliks. Refreshida ei ole võimalik lugemis/kirjutamis-tsükli ajal. 2. kondensaatorite laadimine võib põhjustada pingekõikumisi vooluringis 3. vastuvõtlik alpha osakestele. Error-correcting code parandab seda, 5 check biti lisatakse 16 bitisele sõnale, seeläbi on võimalik kõik 1 bitised errorid kohe ära parandada. ROM-id: ROMid mängisid suurt rolli soodsate PC-de levikus. Ajal mil kõvakettad olid veel kallid, kasutati ROMe salvestamaks ntx Osi ja BASICu interpretaatorit. Tänapäeval kasutatakse ROMe bootstrappide salvestamiseks (Osi laadimiseks kõvakettalt pm). Teine kasutusala on controllerina, ntx auto süüte süsteemile, vajalik ainult ühe korra kirjutada see ja rohkem seda muuta pole vaja.
bait) +00010101 (2. bait) 11011100 (1. ja 2. baidi summa) +10000101 (3. bait) 01100010 (2. ja 3. baidi “summa”) Viimasel liitmisel mõlema baidi suurimad järgud olid 1, seega toimus ülekanne väikseimasse järku (parempoolne bitt). Iga normaalne inimene, kes kirjalikult liita oskab, saaks viimasel liitmisel vastuseks: 11011100 (1. ja 2. baidi summa) +10000101 (3. bait) 101100001 (9-bitine summa) Aga kuna meil on baidis 8 bitti, siis vastus muutub nii, et ülekanne liidetakse 8-bitisele summale: 01100001 (8-bitine summa; 9-bitisest summast jäta 8 bitti alles) +00000001 (ülekanne väikseimasse järku) 01100010 Kui kõik baidid on kokku liidetud, siis inverteeritakse vastus. Kui meil oli kogu paketi sisu ainult 3 baiti, siis praegusel juhul checksum tuleks viimase summa inversioon ehk 01100010 -> 10011101. Vastuvõtja poolel kontrollitakse, kas pakett on vigane nii, et liidetakse kõik baidid (jällegi rekursiivse ülekandega) ja checksum
11. Liides SCSI. Liidese parameetrid ja eriliigid. Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi selle liidese? SCSI (Small Computer System Interface) - väikearvutite süsteemiliides Paralleelpordi standard, mida kasutavad Apple Macintosh, IBM PC ja paljud UNIX'i arvutid välisseadmete (kettadraivid, printerid, skännerid jne) ühendamiseks arvutiga. SCSI port palju on kiirem kui tavaline järjestik- või paralleelport. SCSI 16-bitisele siinile ette nähtud standard Ultra-2 tagab andmekiiruse kuni 80 megabaiti sekundis. Sõltuvalt siini laiusest võimaldab üks SCSI port arvutiga ühendada 7 kuni 15 välisseadet, seega saab üheainsa kaardiga teenindada kõiki vajalikke seadmeid (traditsiooniliste järjestik- ja paralleelportide puhul vajab iga seade omaette kaarti). Seetõttu on SCSI port eriti sobiv sülearvutitele, kus ruumi on vähe.
Levinumad resolutsioonid on 72ppi - veebilehed 300-350ppi - trükised (Kõik fotod pärinevad veebilehelt www.morguefile.com) Igal pikslil on oma väärtus ning on eraldi töödeldav. Kui anda ühele pikslile ainult väärtused must ja valge ehk 0 ja 1 on tegemist 1 bitise pildiga. Ja seda mitu bitti ühe piksli kohta salvestatakse nimetame värvussügavuseks (color depth, bit depth). 8 bitise pildiga saame juba ühele pikslile määrata 256 värvi, 16 bitisele 65 536 värvi jne. 5 Rastergraafika failiformaadid Rastergraafika säilitamiseks ja kuvamiseks salvestatakse need kindlasse failiformaati. Igaühel neist on oma head ja vead ning sealt tulevad ka nende kasutusvaldkonnad. Vaatame enimlevinud formaate nagu jpeg, gif, png, bmp, tiff. JPEG - JPEG puhul on tegemist tuntuima pildi kokkupakkimise formaadiga (kadudega)