kogu tuntud maailma ning selle juurde kuulus ka kaks tolleaegse maailma kaarti, üks neist oli hõbekettal. Kaart oli joonistatud põhiliselt kirjelduste abil. Eesti ajalooga on seda seostatud nii, et kuna kaart valmis 1154., siis seal peal on ka Tallinn. Peale kartograafia ka meditsiin, selleks meheks ibn Sina. Koosta teose Arstiteaduse kaanon, kus tõi välja, millest haigused on tingitud, arendas seal õpetust tervislikust toitumisest. Kolmas õpetlane al Biruni oli nii astronoom, matemaatik, geograaf, ajaloolane, keeleteadlane, farmakoloog; tema pidas võimailikuks helitsentrilist maailmapilti (päikesekeskne maailm); määras ära umbes 50 erineva aine tiheduse; kirjutas põhjaliku kirjelduse India etnograafiast, geograafiast, ajaloost. TÖÖ: keskaeg sissejuhtatus, frangi riik, feodaalsuhted, bütsants, slaavlased, idaslaavlased, skandinaavia jne, kaart lk 53, 77, 93, 104 RISTISÕJAD LÄHIS-ITTA Ristisõjad Lähis-Itta toimusid 11.-13.saj
valmistamiseks. Kiviajal otsiti maapõuest primitiivseteks tööriistadeks sobivaid kivimitüüpe. Pronksiajal toodeti neid tinast ja vasest. Rauaajal lisandus raua tootmine. Vanimad, kuni 600 aastat vanad kaevandused on säilinud Kesk-Aasias ja Hiinas. Muinas Egiptuses kasutati püramiidide ehitusel puurimist. Esimene mineraalide klassifikatsioon on koostatud tadziki arsti ja filosoofi Avitsenna poolt 11. sajandl alguses ja see püsis Euroopas kuni 18. sajandini. Uzbeki õpetlane Al-Biruni koondas oma töödes idamaade maakide ja väärismetallide leiukohad. Idast Euroopasse jõudis geoloogia vastavalt kultuuri arengule hiljem ning siin oli põhiliseks takistuseks keskaja kiriklik-feodaalne ideoloogia, mis surus maha iga eesrindliku katse seletada loodusnähtusi mittereligioossetelt positsioonidelt. 16 saj. Tuleb esile tõsta Leonardo da Vinci seisukohta mereliste organismide kivistunud jäänuste ja merede ning mandrite piiride muutlikkuse seostest. 17
Bagdadis aastal 754. Mitmed islami keemikute läbimurded botaanikas ja keemias aitasid samuti farmakoloogia arengule kaasa. Al-Zahrawi oli näiteks esimene, kes hakkas ravimite valmissegude koostamisel sublimatsiooni ja distillatsiooni tehnikaid kasutama. Oma teostes ta õpetas ka, kuidas valmistada lihtsaid ravimeid mida seejärel komplekssemateks segudeks/ravimiteks segada. Esimene arst, kes lõi farmakopöa oli Shapur ibn-Sahl. Farmakoloogias on tähtis tegelane ka al-Biruni, kes kirjutas väga detailselt erinevate ravimite omadustest ja farmaatsia rollist ning farmatseudi kohustustest. Avicenna oli ka selles valdkonnas tähtis tegelane, ta kirjeldas vähemalt 700 preparaati, nende omadusi, kasutamist jne. Ta pühendas terve köite oma ,,Meditsiini kaanonist" just lihtsatele ravimitele. Antiseptiliste ainete kohapealt on väga tähtis Razi töö, kes kasutas elavhõbedat antiseptikuna. Alates 10
Selle raamatu juurde kuulus kaks tollaegse maailma kaarti. Üks kaart oli hõbeplaadil. Ta ei olnud ise nendes kõikides kohtades käinud, mida ta kirjeldas. Suur osa oli kellegi teise kirjeldused. Kaart oli joonistatud kirjelduste abil. See kaart valmis 1154. aastal. Araablased arendasid ka meditsiini. - Ibn Sina koostas "Arstiteaduse kaanoni", kus ta tõi välja selle, millest haigused on tema arvates tingitud. Arendas ka õpetust tervislikust toitumisest. Al Biruni teda võib pidada nii astronoomiks, matemaatikuks, geograafiks, ajaloolaseks, keeleteadlaseks, farmokoloogiks. Ta pidas võimalikuks heliotsentrilist( päikesekeskne) maailmapilti. Ta määras ära umbes 50 aine tiheduse. Kirjutas väga põhjaliku kirjelduse India etnograafiast, geograafiast ja India ajaloost. Nendes piirkondades arenes teadus tunduvalt kiiremini, kui Euroopas. KÕRGKESKAEG Kõrgkeskaega iseloomustavad jooned:
Mehaaniliste liikumiste kirjeldus (kõver- ja sirgliikumine), kangi tasakaalu tingimus (4.saj e.m.a. , Aristoteles) Camera obscura (II saj. e.m.a. , Hiina) Valguse sirgjooneline levimine, valguse peegeldumisseadus ( 3. saj e.m.a. , Eukleides) Üleslükkejõud (III, saj. e.m.a., Archimedes) Kang, kiil, vint, plokk (I - II saj. m.a.j.) Keskaeg ( VI - XIV saj.) Kehade ruumala mõõtmine sukeldusmeetodil ja erikaalu leidmine (XI saj. , Al Biruni, Omar Haijam) Kõverpeeglite fookuse leidmine, töid magnetismist (XIII saj.) Liikumise graafiline kirjeldamine (XIV saj.) Renessansi periood ( XV - XVI saj.) Keskkonna takistus, hõõrdejõud, kaja, kiirte käik läätsedes, igiliikuri võimatus, kapillaarsus (Leonardo da Vinci, XV saj.) Heliotsentrilise Päikesesüsteemi mudel (M. Kopernik XVI saj.) Universumi lõpmatus, maailmade paljusus, loodusseaduste ühtsus (G. Bruno XVI saj.)
viinamarjaveinist eraldati puhast alkoholi hakkas arenema farmakoloogia e. teadus ravimitest; loodi esimesed apteegid 9. saj. alguses; meditsiin, käsitleti kliima mõju inimesele, jõuti järeldusele et dieedi ja hügieeni abil on võimalik haigusi vältida; arendasid edasi matemaatikat, võtsid kasutusele Indiast pärit numbrid, Euroopas tuntakse neid aga Araabia numbritena, võtsid kasutusele praktiliselt kõik trigonomeetrilised funktsioonid). Olulisemad teadlased olid: al Biruni pidas võimalikuks, et eksisteerib heliotsentriline (päikesekeskne) maailm, määras ära viiekümne aine tiheduse, viibis pikalt Indias ja koostas teose India ajaloost, etnograafiast ja geograafiast; Ibn Sina (Avicenna lad. k.) pani kirja raamatu "Arstiteaduse kaanon", selgitas erinevate haiguste olemuste põhjuseid ja kirjeldas ka tervislikku toitumist; al Idrisi geograaf, koostas raamatu "Geograafia", seal ta kirjeldas talle teadaolevat maailma, suur osa
annaabi.ee 
