ja Taiga idast. Lõunas asuvad Bengali laht ja Andamani meri. Birma keskosas asub Irvadi jõe madalik, mis lõunas laieneb suureks Irvadi deltaks. Enamus põllumaast ja rahvastikust asub Irvadi jõe ääres, jõgi ise on laevatatav umbes tuhande miili ulatuses. Birma on valdavalt mägine maa. Lääneosas järgnevad üksteisele põhjast lõunasse Patkai (kõrgeim tipp Sarameti, 3826 m), Chini ja Arkani ahelik, idas kõrgub Shani mägismaa. Birmalased elavad enamasti riigi keskosas asuvatel madalikel, muud etnilised rühmad enamasti aga mägismaadel. Valitseb troopiline mussoonkliima (vihmane suvi ja kuiv talv). Birma, tuntud ka Myanmarina 3.Rahvastik Ametlik rahvaarv 1995. aastal oli 44,74 miljonit inimest, aga tegelikkuses võib rahvaarv ulatuda 41,7 miljonist 47 miljoni inimeseni. Keeleteadlased on tuvastanud
Liiduks riigi juhtkonna soovil. Ent mitmed riigid, nagu USA ja Suurbritannia, ei tunnista seda sõjavälise diktaktuuri tõttu. Demokraatlik opositsioon kasutab endist nimetust Sümboolika Riigihümn Gba Majay Bma Myanmari lipp Myanmari vapp Elanikkond Myanmaris elab ca 43 miljonit inimest, kelle eeldatav eluiga on 56 aastat Myanmari elanikest on 70 % birmalased, 8,5 % sanid, 6,2 % karenid (kristlased), 4,5 % arakanid (muslimid) 2,4 % monid, 2,2 % tsinid, 1,4 % katsinid ja muud etnosed; peale selle on 1...2 % hiinlased ja 1 % indialased. Myanmari RKP inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 USA dollarit. Kaks kolmandikku töötajatest on tegev põllumajanduses.Myanmari idaosa Laose ja Tai piiri ääres on osa Kuldsest Kolmnurgast. Seal kasvatatakse unimagunat ja toodetakse sellest heroiini Usund
Ayutthaya oli nii Aasia kui ka Euroopa rahvaste silmis kogu tolleaegse maailma üks progressiivsemaid ja jõukamaid kuningriike. 417 aastat kestnud Ayutthaya ülemvõimu ajal õilmitses taide silmapaistev kultuur, mis tõrjus neilt aladelt välja khmeerid ja arendas sidemeid Araabia, India, Hiina, Jaapani ja ka Euroopa võimsamate riikidega, sealjuures eriti Portugali ja Hollandiga. Ayutthaya purustamine 1767. aastal birmalaste poolt oli taidele tõsiseks löögiks. Siiski ei suutnud birmalased kontrolli kuningriigi üle hoida. 1769. aastal suutis Chao Phraya jõe kaldail paiknevas uues pealinnas Thon Buris valitsev kuningas Taksin Suur kuningriigi oma võimu alla saada. 1782. aastal viis Chakri dünastia esimene valitseja kuningas Rama I Suur kuningriigi pealinna üle jõe Bangkoki. Suurepärase diplomaatilise tegevuse ja mõõduka kaasajastamisega suutsid kaks Chakri dünastia monarhi, 1851-1868 valitsenud kuningas Mongkut (Rama IV) ja 1869-1910
Palverändurid suruvad ehitistele väikese paki kuldlehti. Stuupa tipp on ehitud 5448 teemandi ja 2317 rubiiniga ning safiiri ja topaasiga. Kõige tipus olev tohutu suur smaragd püüab kinni nii päikese esimesed kui ka viimased kiired. Ehitise ümbermõõt allpool on 433 m ning selle kaheksanurkset vundamenti ümbritseb 64 väiksemat stuupat. Legendi järgi on kesk-stuupas säilitatud viimase Buddha 8 juuksekarva ja kolme eelneva Buddha säilmed. Enne budismi kummardasid birmalased loodusvaime, kelle kujukesi on Shwedagoni nurkades ja ka teeristidel, et mitte oma usku ära unustada. Vaimude tähelepanu saamiseks on terassil kellad. Kompleksi kuulub ka üks maailma suurimaid kelli, millel kaalub paarkümmend tonni. Stuupa tipus on sada kuld- ja 1400 hõbekellukest. Vaimude kujude vahel on Buddhade kujud ja palverändurid asetavad nende ette ohvriande. Shwedagon on ehitatud tellistest nii, et telliste vahedesse ei mahu nõelgi.
nid, nivkid, ketid, jukagiirid • Kaukaasia rahvaste keeled (Musta ja Kaspia merede vahel), 30–40 keelt, üle 6.5 miljoni kõneleja — grusiinid, abhaasid, kabardiinid, t˘serkessid, t˘set˘seenid, ingu˘sid, Tagestani rahvad. • Hiina-Tiibeti keeled (üle 300 keele) — hiina mandarini-hiina k (Pekingi dialekt, 612 milj. kõnelejat) Tiibeti-Hiina a-rühm — Tiibeti keeled, Himaalaja rahvad, birmalased • Draviidi keeled — Indias, Pakistanis, Sri Lankal (20 keelt, 165 tuh rääki- jat), tamili keel • Austro-Aasia keeled — Kagu-Aasias, Indias (u 65 milj in, 150 erinevat keelt); khmeri, vietnami jt. • Tai keeled — 64 milj (Tai, Laos, Birma, India, Vietnam, Birma) • Austroneesia keeled (polüneesia keeled) – Indoneesia haru — 200 keelt, 170 milj in — Madagaskaris, Sumatras,
annaabi.ee 
