SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suurim osa, millel oli ligi 40 kõrval- ja alalaagrit. Kolme aasta jooksul, mil see koonduslaagri osana toimis, oli sel mitu eesmärki. 1941. aastal ehitustööde algades pidi see tulema 125 000 sõjavangi laagriks. 1942. aastal avati see Auschwitzi laagri osana ja sai samal ajal juutide põhiliseks hukkamispaigaks. Põhiline osa ilmselt kuskil 90% - ohvritest Auschwitzi koonduslaagris surid Birkenaus. See tähendab peaaegu miljon inimest. Suurem osa neist, rohkem kui 9 kümne seast, olid juudid. Suur osa, rohkem kui 70 tuhandest poolakast, surid või tapeti just Birkenaus. Samuti hukkusid seal ka ligikaudu 20 tuhat egiptlast, ja teistest rahvustest vange. 1941. aastal võeti vastu otsus gaasikambrite ehitamiseks, et hukata massiliselt juute kogu Euroopast. Ehitustöid viisid läbi vangid range järelvalve all. Kambreid hakati kasutama samal aastal. 1942
kilomeetri teid. Esimene Birkenau gaasikamber sai valmis 1942 aasta märtsiks ja seda kutsuti " Pisike punane majake". Birkenau eesmärk oli uurida juute ja nende peal inimkatseid teha. Heinrich Himmler nimetas seda kui viimast võimalust kuidas lahendada juutide probleemi. Birkenau oli kõige julmem koonduslaager Auschwitzis. Arvatavasti 90% kogu Auschwitzi ohvritest surid Birkenaus. Põhiosa, igast kümnest inimesest üheksa olid juudid. Arvatakse, et Auschwitz II suri kokku umbes 1,6 miljonit inimest. Auschwitz III Auschwitz III, tuntud ka kui Monowitz, oli suurim all-laager Auschwitzis. Laager sai oma nime poola küla Monowice järgi. Monowitz oli tööstuslaagrite peakontor. Vajadus uue laagri järele tekkis siis, kui Saksamaa keemia firma IG Farbenindustrie A.G tahtis hakkata tootma sünteetilise kummi ja vedelkütust. Algselt pidavat uus laager rajatama
surra ja lihtsam oma saatusele alistuda." (Bruchfeld ja Levine 2003:69) 17 3.5 Ülestõusud surmalaagrites Kõige vapramad, samas kõige lootusematud vastuhakukatsetest olid ülestõusud kolmes surmalaagris. Juudist vangid teadsid, et olid surmale määratud. Surm võis tulla iga hetk. Iga eduka põgenemiskatse tagajärjeks oli halastamatu inimjaht. Sellele vaatamata toimusid ülestõusud Treblinkas, Sobiboris ja Auschwitz-Birkenaus. Treblinka ülestõus algas 2. augusti pärastlõunal. Kui mõnedel vangidest oli õnnestunud relvi hankida, ründasid teised valvureid kirveste, labidate ja paljaste kätega. Mõned laagrihooned süüdati põlema. Keset üldist segadust pääsesid paljud seitsmesajast vangist põgenema. Enamik võeti kohe uuesti kinni ja tapeti. Nii ülestõusu kui sõja elas üle vähem kui sada inimest, Gaasikambrid tegutsesid veel kaks nädalat pärast ülestõusu.
3. Kujutlege, et Gudruni ema on praegu veel elus. Kuidas ta võiks rüüstamist seletada? 4. Paljud inimesed Euroopas teadsid, et nende varandus on juutidelt varastatud. Kas praeguse omaniku jaoks võiks olla mingit tähtsust asjaolul, et temale kuuluv tore klaver on pärit juudi kodust? Kas see muudab midagi, kui portselanserviisi omanik saab teada, et kunagi sõi samadest nõudest oma õhtusööki Auschwitz-Birkenaus mõrvatud juudi pere? Põhjendage. Eestis nagu ka teistes Hitleri-Saksamaa okupeeritud maades läks juutide varandus üle teistele inimestele.8 Kui tähtis see on, et inimesed, kellele need asjad praegu kuuluvad, uuriksid välja, kust need pärit on? Või oleks parem mitte teada? 7 Sealsamas. 8 Eestis kuulutati vangistatud ja tapetud juutide vara Saksa Riigi omandiks. Niimoodi ei olnud igaühel tegelikult võimalik juutidest mahajäänud kortereid ja asju otse üle võtta.
annaabi.ee 
