Pihused, pihussüsteemid · Tõeliseid lahuseid ja kolloid lahuseid saab eristada Tyndalli efekti abil, mis näitab valguskiire teed lahuses. · Suspensioonis on tahke ained osakesed pihustatud vedelikus nt: * hambapasta, kohv, tee, küürimis vedelikud, vedelad ravimid. · Emulsioonis on vedelik pihustatud vedelikus nt: *piim, kreemid, emulsioon värvid, vesi. · Looduses on levinud kolloidlahused- nt: Biovedelikud, veri, taimemahlad, aerosool. tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole. Tarded on: Sütt, hapupiim, lihased, nahk, makaronid, oad, herned, leib, sai. Iseloomulik on vananemine. Vahud tekivad- gaasi pihustamisel vedelikku nt mannavaht, vahukoor. Aerosoolides on tahke aine pihustatud gaasides. Happed- Ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Esimesel kohal ALATI VESINIK! Liigitatakse kolmel viisil: * Hapnikusisalduse järgi · Prootonite e
NAATRIUM Naatriumit leidub põhiliselt meie kehas ringlevates biovedelikes, näiteks vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus aga ka lümfides. Naatrium- ja kloriidioonide tõttu ongi meie biovedelikud soolaka maitsega. Naatriumit on meie kehale vaja, et stabiliseerida biovedelike keemilisi koostist, naatrium aitab soolade lahustamisele kehavedelikes, aitab säilitada pH taset, stabiliseerib vererõhku ja aitab imendada süsivesikuid ja aminohappeid. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Naatriumi leidub ka juustus, vorstis, singis, margariinis, konservides, puljongikuubikutes, liha-ja kalatoodetes ja paagaritoodetes
Vee funktsioonid inimorganismis Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna. Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa. Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude püsiva vormi ning kuju. Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Vee hea soojusjuhtivus aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada. Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37 kraadi. Vesi reguleerib lihaste kokkutõmbulist. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine,
mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Soojuskiirgus ja soojusülekanne selles olukorras enam ei toimi. Inimese maksimaalne higieritus ööpäevas võib küündida kaheteistkümne liitrini. Teiseks higistamise biofunktsiooniks on jääkainete eritamine organismist. Higi koostises kaotab organism põhiliselt vett, erinevaid mineraalsooli, uuread ja lenduvaid rasvhappeid. Viimased annavadki higile spetsiifilise lõhna. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Juba mõneprotsendine veekaotus kehakaalust põhjustab häireid ringesüsteemides - ringleva vere hulk väheneb ja selle kontsentreeritus suureneb. Süda peab intensiivsemalt töötama, selleks et olemasoleva verehulga tasandil tagada aju, neerude ja südame enda nõuetekohane verevarustus. Paratamatult jäävad skeletilihased selles olukorras mõnevõrra
Lüsogeene · Viiruslik nukleiinhape on DNA-kujul peremees rakus. Iga raku jagunemisega laseb ta end paljundada. Välisteguritest: stress/haigus, valgus ja see läheb lüütilisse tsüklisse, milles viiruslik DNA säilub elu lõpuni. Näiteks herpes, papiloom. Nakatumise viisid viirushaigustesse: 1. Aerosoolne ehk piisnakkus. Näiteks gripp, mumps. 2. Kontaktnakkus: Näiteks tuulerõuged, leetrid, punetised. a) otse (teretatud) b) vahendatult 3. Biovedelikud, levivad vere, lümfi ja sperma kaudu. Näiteks AIDS, hepatiit. 4. Siirutajad (sülje kaudu), see on ülekandev organism. Näiteks marutõbi, ensefaliit. 5. Toit ja jook ehk siis levib alimentaarselt. Levib veel lastehalvatuse-viirused. Kas siis toit on: a) viirus osakestega saastunud. Näiteks teatud hepatiidi vormid. b) Loomulikult toidus olevad viirused. Näiteks austritega levib norwalki-viirus. 6. Emalt lootele läbi platsenta
suurem, on higistamine ainus abinõu, mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Soojuskiirgus ja soojusülekanne selles olukorras enam ei toimi. Inimese maksimaalne higieritus ööpäevas võib küündida kaheteistkümne liitrini. Teiseks higistamise biofunktsiooniks on jääkainete eritamine organismist. Higi koostises kaotab organism põhiliselt vett, erinevaid mineraalsooli, uuread ja lenduvaid rasvhappeid. Viimased annavadki higile spetsiifilise lõhna. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Juba mõneprotsendine veekaotus kehakaalust põhjustab häireid ringesüsteemides - ringleva vere hulk väheneb ja selle kontsentreeritus suureneb. Süda peab intensiivsemalt töötama, selleks et olemasoleva verehulga tasandil tagada aju, neerude ja südame enda nõuetekohane verevarustus. Paratamatult jäävad skeletilihased selles olukorras mõnevõrra
annaabi.ee 
