Bioloogia: seened · Kõik seened on heterotroofid ja kasutavad energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Seened jagunevad saprotroofideks (surnud organismidel) ja biotroofideks (elusorganismidel). · Enamik seeni koosneb seeneniitidest e hüüfidest. · Hüüfid moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. · Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. · Seente hõimkonnad on: Kandseened, kotteened, ikkesseened . · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone.
lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt majavamm,seened suudavad lagundada ehitsi ja materjale. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Neid nim. Biotroofideks(parasiiidid,sümbiondid) Seened aitavad parandada huumuskihi omadusi. Seen lagundab taimejäänuseid. Trichoterma e. Mullaseene perekond lagundab aktiivselt tselluloosi ja teisi orgaanilisi aineid. Seened on bakterite kõrval ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, kuna nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme(kollakad, rohekad, isegi mustad mullapinnal, niiskunud seinal), on teda lihtne
Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekivad eosed erilistel kandadel. Igal eoskannal tekib 4 eost, eoskannad kokku moodustavad eoslava. Kandseentel on eoskannad enamasti eoslehtedel. Uue viljakeha tekkeks on vaja, et 2 haploidset eosest arenenud seeneniiti omavahel ühineksid. Kandseente viljakeha on kübar ja jalg. TOITUMISVIIS. Kõik seened on heterotroofid ehk valmis orgaanilise aine sööjad. Jagunevad sakrotroofideks ja biotroofideks. *Sakrotroofid: toituvad surnud orgaanilistest ainetest, seda kogu keha pinnaga lagundades. *Biotroofid: elus orgaaniliste ainete lagundajad, hangivad toitu elusatest rakkudest haustorite ehk seene rakuväljasopistuste abil. Biotroofid jagunevad parasiitideks, kes toitudes teevad peremehele kahju, ja sümbiontideks, seen+vetikas=samblik. 4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa)
a. pärm). Esineb nii membraan kui rakukest, mille peamine koostisosa on kitiin. Jagunevad: Ikkesseened, nt hallitusseened Kottseened, nt pärmseen (eosed paiknevad kotikeses) Kandseened, nt puravikud, taelad (kasvavad puudel), pilvikud jne Mütseel – seeneniidistik Hüüf – seeneniit, milles on palju osaliselt ühendatud rakke Seened on heterotroofid – saavad vajaliku juba olemasolevast orgaanilisest ainest. Heterotroofid jagunevad biotroofideks (vajavad elus toitu, jagunevad omakorda sümbiontideks, kes ei kahjusta toiduallikat, ning parasiitideks, kes kahjustavad toiduallikat) ning saprotroofideks (saavad toitained surnud orgaanilisest ainest). Seened põhjustavad inimestel 3 tüüpi haigusi: Seenhaigusi e mükoosi (seened, kes elavad nahal ja küüntel) Mükotoksikoos (seente toksiinide poolt põhjustatud) Mürgitus (mürgiste seente söömine)
Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulisemad ühendid seene rakukesta läbivateks molekulideks. Surnud organismide kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks. Sapotroofid on üldises aineringes väga tähtsad, kuna lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks, teistele kättesaadavateks ühenditeks. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu nimetatakse neid biotroofideks. Biotroofide hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka teiste organismidega vastastikku kasulikku kooselu omavad seened. Viimaseid nimetatakse sümbiontideks. (Bioloogia gümnaasiumile II 2000.) Seente hulka kuuluvad palju erineva välisehitusega hulk- ja üherakulisi organisme. Liike on umbes 1,5 miljonit. Paljunevad, kasvavad ja arenevad kiiresti. Kõik seened on eukatrüoodid nende tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma. (http://alorents.googlepages.com/seened 2009: 3-17)
väliskeskkonast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakuesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid. Viimased lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks, teistele organismidele kättesaadavateks ühenditeks. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu nimetatakse neid biotroofideks. Nende hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka teiste organismidega sümbionte ehkvastastikku kasulikku kooselu omavad seened. Evolutsioonilise arengu tulemusena on seened kohastunud toitu hankima kõige erinevamatest allikatest ja seetõttu võib neid leda praktiliselt kõikjal meie ümber. Seened kasvavad mullas, vees, taimede ja loomade (s.h. inimese) sees ning välispinnal. Peaaegu alati võib neid leida inimese elu- ja
annaabi.ee 
