Hüdrobiotiit tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Kuulub kolmekihiliste trioktaeedriliste mineraalide struktuurirühma, sisaldab 2-8% MgO, on omaduste ja tunnuste poolest üldiselt sarnane hüdromuskoviidiga, mistõttu savimineraalide määramisel muldades neid harilikult teineteisest ei eristata. Viimasel jal peetakse hüdrobiotiiti segakihiliseks, biotiidist ja vermikuliidist koosnevaks savimineraaliks. Vermikuliit (Mg, Fe2+, Fe3+)3/(Si, Al)4O10/.(OH)2.4H2O. Tekib biotiidi murenemisel või hüdrotermaalsel moondumisel. Kuulub vilgutaoliste paketiga 2:1 tüüpi trioktaeedriliste mineraalide hulka. Kihtidevaheline katioon Mg2+ on ümbritsetud 6 veemolekuliga (nn seotud vesi), peale selle on kihtide vahel veel 8 molekuli nn. mitteseotud vett. Paisumisvõime, neelamismahtuvuse ( umbes 100mg/ekv/100g), kõrge hüdratatsiionivõime poolest sarnaneb ve rmikuliit montmorilloniidi rühma mineraalidega. Lahustub umbes 20% soolhappes kuumutamisel,
Tema rohke sisalduse tõttu mullas kui teisi savimineraali ja huumust on vähe) ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepivus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. Küllalt suurest veesisaldusest hoolimata võivad taimed montmorilloniidi rikastel muldadel kannatada põua tõttu, sest vesi pole taimedele kättesaadav. VERMIKULIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Vermikuliit tekib biotiidi murenemisel või hüdrotermaalsel moondumisel. Kuulub vilgutaoliste paketiga 2:1 tüüpi trioktaeedriliste mineraalide hulka. Värvus pruun või kollased toonid, pärast kuumutamist hõbevalge, kõvadus 1-1,5, erikaal 2,4-2,7. Vermikuliiti leidub muldades, mis on moodustunud biotiiti sisaldaval lähtekivimil, enamasti vähesel määral.
toimel. (hõõrdebretša, müloniit) 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit, bretša Basalt- kristallidest koosnev musta värvi kivim, mis on tardunud ränivaesest magmast. Graniit- ränirikkast magmast tekkinud kivim. Koosneb punaka kaaliumipäevakivi, valkja naatriumi- ja kaltsiumipäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest. Kristallid on suured, sest nad on moodustunud magma aeglasel jahtumisel. Pimss- laavavahu tardumisel tekkinud hästi kerge kivim (ujub veepinnal), millest on palju augukesi ja õõnsusi. Obsidiaan- väga kiirel laava tardumisel tekib kristallide asemel pooleldi või täiesti amorfne, st ilma kristallvõreta klaasjas mass (musta värvi). Kivisüsi- tekib valdavalt maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel.
a. Tardkivimid - magma jahtumisel, kristalliseerumisel tekkinud kivimid. Maapinnale jõudnud magma tardumisel tekivad purskekivimid, maakoores tardunud magmast tekkinud kivimeid nimetatakse sünakivimiteks. Nt. Basalt(peeneteraline purskekivim, tüüpiline ookeanipõhjas,musta värvi); Graniit(jämekristalne süvakivim mandritel, koosneb punaka kaaliumpäevakivi, valkja naatrium- ja kaltsiumpäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest). b. Moondekivimid – sette-, tard- kui ka moondekivimite mineraalide ümberkristalliseerumisel ehk moondumiusel tekkinud uued kivimid. Eristatakse kolme moondetüüpi: regionaalmoone(litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades), kontaktmoone(maakoores tardunud magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid), purustusmoone(murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel). Nt. Gneiss(regionaalmoondel tekkinud, vöödiline); Marmor(tekib
annaabi.ee 
