eutrofeerumine- muutumine rohketoitelisteks, N- ja P -ühendid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomassi püramiid saadakse siis kui ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse kujutame ristkülikuna, kusjuures ristküliku pindala S peab olema võrdeline selle troofilise taseme biomassiga. Iga järgmise troofilise taseme biomass on umbes 10% eelmise taseme biomassist. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Kooslus ökosüsteemi elusosa
Lagundajad vabastavad taas süsihappegaasi, mis on vajalik taimedele. Toitumis suhe moodustavad ökosüsteemi ringe e. Tsükleid. Iga järgmine lüli on troofiline tase, mis regureerib eelmise arvukust. Nii ei saa organismide arv piiramatult kasvada. See tähendab , et ÖS on ise regureerimis süsteem. Kehtib n.n ÖS püramiidi reegel. Selle kohaselt on iga järgneva taseme biomass 10% eelmise taseme biomassist. Kui kujutada ühte toiduahela kõigi tasemete biomasse ristkülikuna ja paigutada need ülestikku saame biomassi püramiidi. Kõige rohkem võib seal olla 5-6 astet. Kui aine ringleb siis energia voog on ühesuunaline. Biosfäär on pidevalt avatud süsteem. Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidevalt energia voog. Ökoloogilised globaalprobleemid A) millest tulenevad: 1) toidu puudus kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidu puudus on tingitud: · Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud
Lehtpuu (pöök, tamm) 19,8 5,50 18,4 5,11 Paju (energiavõsa) 19,7 5,47 18,4 5,11 Viljapõhk 18,5 5,14 17,2 4,78 Hein 18,4 5,11 17,1 4,75 Rapsikook 21,8 6,06 20,0 5,56 Allikas: M. Kaltschmitt, H. Hartmann, Energie aus Biomasse, Springer 2001. S agedamini kasutatavad biomassi ühikute vahelised üleminekutegurid 1 PJ = 0,278 TWh = 0,024 Mtoe = 139 000 tm (m3) puitu = 5 900 ha SRC*, 1 TWh = 3,6 PJ = 0,086 Mtoe = 500 000 tm (m3) puitu = 21 400 ha SRC, 1 Mtoe = 41,868 PJ = 11,63 TWh = 5,8 mln tm (Mm3) puitu = 248 500 ha SRC, 1 Mln tm (Mm3) puitu = 0,172 Mtoe = 7,19 PJ = 2 TWh = 42 800 ha SRC, 1 Mha SRC = 4 Mtoe = 168,3 PJ = 46,8 TWh = 23,4 mln tm (Mm3) puitu, *SRC = kiiresti kasvavad kultuurid (ingl k
................................................................................................................................................ ........................................................................................................ Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Esimese troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Neile järgnevad tarbijad ehk konsumendid. Kui kujutada ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse ristkülikutena ja paigutada nad ülestikku, saame ökoloogilise püramiidi. Ökoloogilise püramiidi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist (st umbes 10 korda väiksem). 18 · Ül: Milline võib olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Koostage ka toiduahel ja püramiid.
Apvelling on ka antarktikas, mistõttu on antarktika veed liigirikkad Kuu looded põhjustavad ka apvellingut Jõgede sissevool, mis kannab ära rannikuäärset merevett Meretaimede primaarproduktsioon Õistaimed ehk mererohud. Makroskoopilised vetikad. Kasvavad loodetevahelises tsoonis. Seal avaldavad nad suurt mõju orgaanilise aine dünaamikale ja ka orgaanilise aine ringlusele. Rannikualadel võivad kasvada väga kiiresti kuhjates suuri biomasse. Meretaimede produktiivsus võib olla suurem antud piirkonna maismaataimede omast. Piirkonnas, kus domineerivad lehtadrud on aastane produktsioon 2kg C/m2 aastas. Troopilistes piirkondades võib kasvada kuni 6kg'ni, mis on enam kui troopilistes vihmametsades. Fotosüntees väheneb niiskuskao juures. Rohevetikate puhul (Ulva) jätkub fotosüntees kuni veekadu on alla 35%. Neil puudub ka kaitsev limakiht, mis on pruunvetikate tallusel
annaabi.ee 
