Bioloogiline kahjustus Kirjutan biokahjustusest isikliku kogemuse põhjal. Nimelt aastaid tagasi oli meil eramajas probleem sipelgatega. Toona täpselt ei teadnud, mis sipelgatega tegu oli ja ei tea ka siiani. Toas märkasime sipelgaid esmakordselt sügisel, kui ilmad hakkasid vaikselt jahedamaks minema. Alguses ei olnud neist eriti tüli ja nende vastu võitlemine käis suhteliselt rahulikult piirdusime poest kättesaadavate toidupesa mürkidega. Toidupesad asetasime pliidi taha, arvestades sellega, et seal on neid kõige tihedamini näha olnud. Samuti oli näha nende tegevusjälgi leso ja põranda ristumiskohal ja kamina all oleva puude hoidmise koha juures. Kui ilmad läksid külmemaks nägi sipelgaid majapidamises ka tihedamalt. Seetõttu võeti peres vastu otsus nendest lõplikult lahti saada. Selleks koristati maja pea igapäev, et toidupuru vedelemist vältida, samuti oldi toitude valmistamise ja hoidmisel hoo...
-kahjustatud arhivaalide töötlemiseks. · Koostatakse ohuplaan. Ohuplaan koosneb järgmistest osadest: 1. Tiitelleht, millele vormistatakse -kinnitusmärge -asutuse nimetus -aadress, telefon, faks, e-posti aadress -arhiivi eest vastutava isiku nimi -ohuplaani koostamise aeg -ohuplaani asukohad. 2.Sisukord 3.Tekst: -asutuse ja hoone lühiiseloomustus -kommunikatsioonisüsteemide lülitussõlmed -personali vastutusalad hädaolukordades -tegutsemine hädaolukordades (tuleõnnetuse, veeõnnetuse, biokahjustuse, elektrikatkestuse, inimründe puhul). -hädaolukorrast teavitamise kord erinevate ohtude korral (esmane tegevus, evakueerumise plaan, võtmete asukohad) -hädaabivarustus ja varud -teenused -väljaõpe -plaanid ja skeemid. Ohuplaani tekstistruktuuri vt www.ra.ee Ohuplaan kinnitatakse käskkirjaga. JUURDEPÄÄS ARHIVAALIDELE Juurdepääs avalikule arhivaalile on vaba alates tema loomisest või saamisest, v.a need arhivaalid, mis sisaldavad · Riigisaladuseks tunnistatud teavet
3.2.5 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 46 3.3 Sisekliima vastavus standardi sihtarvudele 47 3.4 Kütteallika mõju sisekliima stabiilsusele 48 3.5 Temperatuuri ja suhtelise niiskuse muutus perioodiliselt köetavates elamutes 51 3.6 Elanike hinnangud sisekliimale 53 4 Biokahjustuse tekke risk 55 4.1 Meetodid 55 4.1.1 Hallituse kasvuks kriitilised tingimused 55 4.1.2 Mõõtmised 56 4.2 Tulemused 57 4.2.1 Hallituse tekkeks kriitilised tingimused eluruumides 57 4.2
aparatuuride tõrkeid ning kahjustada andmekandjaid ja infotöötlusmaterjale. Ruumide mikrokliima hindamisel tuleb arvestada, et otsene päikesekiirgus võib üsna tavalistes tingimustes tekitada mingis ruumiosas üle 50° C ulatuva temperatuuri. Korraliku ventilatsioonisüsteemi asendav avatud aken võib põhjustada lubatavast suuremat õhuniiskust ning niiskuse kondenseerumist aparatuuris, samuti tekitada suuri kahjustusi arhivaalidele. Biokahjustuse puhul on elusorganismid oma elutegevuse või kohalolekuga kutsunud esile inimtekkelise päritoluga objektide omaduste ebasoovitavaid muutusi. Seega on 69 biokahjustusi võimelised ühel või teisel määral esile kutsuma kõik elusorganismid ning biokahjustuste objektiks võivad saada kõik arhiivihoidlates leiduvad materjalid.
soojuskadude (läbipuhutavus, soojusjuhtivus, külmasillad) vähendamine. Enne renoveerimistöid tuleb alati selgitada välisseinapalkide seisukord. Tüüpilised kahjustunud piirkonnad on: alumised 1–3 palgirida; akende alune piirkond ja mujal, kus vesi on valgunud seina; lõuna- ja läänepoolne fassaad. Nendes piirkondades vajavad puitosad reeglina asendamist või proteesimist. Asendamise vajalikkuse hindamise juures tuleb arvestada peale biokahjustuse ka veel puidu niiskust. Kui ei ole nähtavat kahjustust, kuid mõõtes saadakse puidu niiskuseks üle kiu küllastuse (>30 %) tuleb puit vahetada või kuivatada. Biokahjustunud puidu kuivatamisel peab lõppniiskus olema <15 % (selle juures puidus olev võimalik mädanikkahjustus hävib). Seda on välitingimustes raske saavutada. Seina jääva puidu niiskus tuleb mõõta. Oluline on, et puit oleks kuiv ka palgi seest, mitte ainult pinnalähedasest kihist. Selline
annaabi.ee 
