EVOLUTSIOON 1. Süsteemiühikud, inimese asukoht loomariigi süsteemis. Taksonid - 1)Riik 2)Hõimkond 3)Klass 4)Selts 5)Sugukond) 6)Perekond 7)Liik Inimese asukoht - Riik: loomad, Hõimkond: keelikloomad, Klass: imetajad, Selts: primaadid ehk esikloomalised, Sugukond: inimlased, Perekond: inimesed, Liik: tänapäeva inimene 2. Mõisted Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Kohastumused – isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär – organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega Bioloogiline evolutsioon – eluslooduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu Liik – rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad ...
Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas sil...
Evolutsiooni vormid: füüsikaline ehk kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. · Kosmiline e. füüsikaline-tekkis 15-4,5 miljardit aastat tagasi, George Lemaitre ,,suure paugu teooria"-mateeriakogumi laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestes aatomid ja molekulid, mis hakkasid tihenema tänu gravitatsioonijõule. · Keemiline-tekkis 4,5-3,5 miljardit aastat tagasi, ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida(A.Oparin ja J.Haldane). Tekkisid lihtsad orgaanilised monomeerid, bioloogilised polümeerid, mikrokerad ja konservaattilgad). · Bioloogiline-,,soe lamp"-Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin ja Haldane. 80-100 kraadi juures olev veekogu, mis sisaldab biopolümeere. ,,Jääkamber"-soe tiik, milles on jääpall, tingimused väga muutlikud ja soodustas evolutsiooni.(0-27 kraadi juures). ,,Kuum katel"-150-250 kraadi ookeani põhjas kuuma...
Evolutsioon Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole t...
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine ...
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
