variante, nt taimede puhul õite sarnasust. Kõikidele liikidele on antud kahest osast koosnev nimi binaarne nimetus. Esimene osa nimetusest on perekonnanimi. Teine osa nimetusest on kas liiginimi (zooloogias) või liigiepiteet (kasutatakse botaanikas). Kindlad meetodid liikide määramiseks ja kasutusel olevad liigidefinitsioonid on olulised selleks, et saaks kirjeldada ja testida bioloogilisi teooriaid ning mõõta elurikkust ehk biodiversiteeti. Väljasurnud liike, mis on teada fossiilsetest andmetest, on raske täpselt klassifitseerida ning seetõttu kasutatakse nende puhul kõrgemaid taksonoomilisi ühikuid nagu sugukond. Kokku on liikide arvu maailmas hinnatud 8,7 miljonini, varasemate hinnangute kohaselt arvati neid olevat 2100 miljonit. Binomiaalsel nomenklatuuril kasutatakse kahest osast koosnevat nime. Tavaliselt on see ladinakeelne, kuid nimetuses võib olla juuri ka teistest keeltest. Võidakse
Keskkonnakaitse eesmärgid, ülesanded ja meetmed? Biosfääri säilitamine (maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine). Puhas keskkond (keskkond, tervis ja elu kvaliteet). Säästlik (jätkusuutlik) areng (loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine). Kliima soojenemise leevendamine ja õhu kvaliteet. Keskkonnakorraldus. Puhas ja tervislik keskkond, inimeste tervis ja elu kvaliteet; Õhu kvaliteet ja kliimamuutuste ärahoidmine; Maastike ja biodiversiteeti säilitamine; Loodusvarade säästlik kasutamine; Jäätmetekke vähendamine. Jäätmetekke vähendamine (ladestavate jäätmete –30%), jäätmete ohtlikkuse vähendamine; Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, saavutada hea seisund; Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, saavutada hea seisund; Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine; Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine, keskkonnasõbralik mulla kasutamine,
7 üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Paljud rannikualad on aga tihedalt asustatud ning eriti arengumaad kannatavad nõrga majanduse pärast. Üleujutused ja erosioon sagenevad. Samuti saavad tekkida ka mitmed looduskatastroofid piirkondades, kus neid varem ei esinenud, nagu suurlained, tormid ja seismilised lained, mis põhjustavad veelgi hävingut. Loodus Järsk kliima muutus ohustab biodiversiteeti (liigiline mitmekesisus) ning ökosüsteeme. Elukohad hävitatakse kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Metsad Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Terved metsatüübid võivad lihtsalt kaduda, samas võivad tekkida mitmed uued kooslused ning ökosüsteemid.
Neli kohalikku kodanikuühendust arendavad hetkel mitmekesisuse-sõbralikke ökonoomilisi tegevusi ja üritavad kaasata lähedal asuvaid kogukondi pargi juhtimisse ja säilitamisse.[1] Kõik need pingutused aitavad kaitsta looduse mitmekesisust. Kahjuks ei piisa hetkel olemasolevatest ressurssidest, et kaitsta kõiki metsaga kaetud alasid ning teisi looduslikke elamiskohti. Sellepärast on vaja määrata prioriteedid. Üks viis kindlustada,et kaitsealade võrk kaitseb biodiversiteeti piisavalt, on kasutada Tähtsamaid Biodiversiteedi Alasid (piirkondi, kus asuvad globaalselt ohustatud või geograafiliselt piiratud liigid).[1] Kui Indoneesia valitsus peaks loodusliku mitmekesisuse kaitset kõrgeks prioriteediks, saaks palju ellu viia. Ent selle võimalikuks tegemine vajab palju suuremaid jõupingutusi kõigi poolt, alates tsiviilühiskondadest Sundas kuni sõjaväe ning uue poliitilise eestvedamiseni, mis võtab ohjad detsentraliseerimise korral.
metsastamisprogrammide nüüdisväärtused erinevaid oletusi kasutades (varieerides maa hinnaga jms). 17 alternatiivsest arvutusest andsid kõik peale ühe negatiivse tulemuse. Positiivne tulemus saadi juhul kui maa väärtus oli null (seega puudub alternatiivse kasutamise võimalus). Puhkevõimaluste puhul kasutati olemasolevaid andmeid (3-424 £ hektari kohta).Turuvälistest tulemitest kahte (puhkevõimalused ja süsiniku sidumine) hinnati rahas, teisi mitte. Looduse kaitset ja biodiversiteeti peetakse programmides positiivseks, sest kasutatakse vähe-liigirikast põllumajanduslikku maad. Mitmeid tulemeid hinnatakse seega ainult kvalitatiivselt (mõju veekogudele, vee kvaliteedile). Süsiniku sidumise väärtuseks hinnati sõltuvalt maatüki iseloomust ja asukohast 142-254 £ hektari kohta. 43 JÄRELDUSED
annaabi.ee 
