rapsiõli ja sellest saadud estrit nimetatakse rapsimetüülestriks(RME). Esterdamise tulemusena muutub taimeõli suhteliselt sarnaseks naftast toodetud diiselkütusega. Biodiisli valmistamiseks on mul vaja spetsiaalset anumat, kus seda valmistada. Tellin välismaalt kahe tankeriga biodiisli valmistamise komplekti, mis koos kohale toomise ja maksudega läheb maksma 4495 dollarit ehk 3248 eurot. Sellega on võimalik teha 135 gallonit biodiislit päevas. Rapsiõli ümbertöötlemiseks biodiisliks läheb mul vaja metanooli ja naatrium hüdrooksiidi. Mul läheb vaja 264 gallonit metanooli ehk 1000 liitrit ja see läheb maksma keskel läbi 575 eurot. Metanooli hind võib kõikuda, sest seda tehakse gaasist ja metanooli hind sõltub gaasi omast. Üks gallon ehk 3,8 liitrit võib maksta 1,45 eurot kuni 2,9 eurot. Arvutasin keskmise hinnaga metanooli (2,18 eurot). Naatriumhüdroksiidi hind on samuti väga varieeruv, oleneb kust on võimalik tellida
suuresti biodiisli kasutuselevõtuga. Euroopa Liidus on biodiisel juba peamine alternatiivne energiaallikas, sest seda saab toota kohalikus toorainest, see aitab säilitada tööhõivet maal ning sellega ei kaasne nii suurt reostust. Biokütuse positiivseid külgi on meedias piisavalt kajastatud, kuid millegipärast pole Eesti ikka hakanud sellega suuremalt tegelema ning panustab praegu pigem tuuleernergiale. See on esimene märk sellest, et Eesti pole veel ( ja võib-olla mitte kunagi) valmis biodiisliks. Esiteks tuleb alustada biokütuse toorainest ja tootmisest. Toorainena kasutatakse enamasti rapsi, mis on tegelikult küllalt levinud Eestis. Kuid rapsi kasvatamisega kaasnevad omad probleemid – soovitatakse samale pinnale rapsi maha panna ligikaudu 6 aastase vahega. See tähendab, et umbes põllupindadest 1/6 saaks Eestis igal aastal rapsi kasvatamisega tegeleda ning see ei ole kaugeltki piisav, et edukalt kasutusele võtta biodiisel
biodiislit toodetakse selle CO2 hulga kenast ära. Aga samas tuleb tähele panna ka seda, et kasvuhoonegaaside õhkupaiskumine sõltub tegelikkuses aga biodiisli tootmisprotsessist kui tervikust ning seejuures kasutatud meetodistest. Arvesse tuleks võtta ka süsihappegaasi õhkupaiskamist, mis toimub õlitaimede kasvatamise käigus (kütuse põlemine põllu harimisel), tooraine transportimisel biodiislit tootvasse ettevõtetesse, õli muundamisel biodiisliks, biodiisli transportimisel tarbijani. Süsihappegaasi emissiooni hindamisel tuleks arvesse võtta ka biodiisli madalamat efektiivsust võrreldes fossiilkütustega (biodiisli puhul on mootori kütusekulu suurem). Lisaks hõivataks biodiisli laialdasem tootmine suured maa- alad õlitaimede kasvatamiseks, seda maad võiks kasutada hoopiski toidutaimede kasvuks (väidetavalt on Euroopas toiduainete hind tõusnud) ka võib laialdane õlitaimede kasvatamine võib viia metsamaade vähenemiseni.
aine. Tahked kütused on puit, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Vedelad kütused on peamiselt naftasaadused. Gaasilised kütused on maagaas, vedelgaas, tehisgaasid ja biogaas. Biodiisli tootmine: Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest (rapsiseemneõli, sojaõli) ja loomsetest rasvadest. Ligikaudu 80% maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist. Õli keemilisel reageerimisel alkoholiga (metanooli või etanooliga) saadakse ester, mida nimetataksegi biodiisliks; kõrvalsaadusena tekib glütse-riin. Biodiislit on võimalik diiselmootorites kasutada neid ümber seadmestamata (modifitseerimata) . Tava-diislikütusega (toodetud fossiilsest toormest) võrreldes on biodiisli energiasisaldus väiksem , Tavadiislikü- tuse alumine kütteväärtus on umbes 43 MJ/kg, puhtal rapsiõlil 35 MJ/kg ning biodiislil 37 MJ/kg ringis.Biodiislit on võimalik kasutada kas puhtal kujul või segatuna tavadiislikütusega.
· Võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem; · Võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. 1.4 Biokütus Sõna Bio on tuletatud vanakreeka sõnast bios mille tähendus on elu. Biokütuse mõiste on suhteline ja need energiaallikad mis siia alla kuuluvad on suuresti kokkuleppelised (taastuvenergia ettevõte 2009). Toormaterjalist lähtuvalt jagatakse biokütus biodiisliks, mida valmistatakse eelkõige rapsiõlist, ja bioetanooliks, mille alusaineks on suhkrut või tärklist sisaldavad orgaanilised ained (Postimees 2007). Joonis 2 Biodiisli tootmine Euroopa riikides (Postimees 2007). Biodiislit võib edukalt kasutada diiselmootorite kütusena ja seda on võimalik ka pärisdiisliga 10 segada. Bioetanooli saab kasutada bensiinimootorites, kuid need tuleb enne ümber ehitada.
annaabi.ee 
