Saasteainete mõjud, toimed ja keskkonnaohtlikkust ei saa alati hinnata üheselt. Arvestada tuleb keemilse ühendi või ühendite segu omadusi ja muid tegureid, nagu näiteks · madal kontsentratsioon vees, kuid potentsiaalselt ohtlik · bioloogiline kättesaadavus · hüdrofoobsus · ainete püsivus keskkonnas. Keskkonnaohtlikkust analüüsitakse keskkonnas olevate saasteainete ökotoksilisuse, bioakumuleeruvuse ja biodegradeeruvuse uurimistulemuste järgi (keskkonnaseisundi hindamine, ökoloogilise riski hindamine) ning kemikaalide ökotoksilisuse, bioakumuleeruvuse ja biodegradeeruvuse testide järgi. 6.1 Ühendite degradeeruvus ...ehk lagundatavus vs püsivus. Biodegradatsioon või olla täielik või primaarne ning aineid jaotatakse degradeeruvuse alusel: · kiiresti (kergesti) biodegradeeruvad ained · biodegradeeruvad ained · aeglaselt biodegradeeruvad e. püsivad ained.
teatud määral ka muutumine biomolekulideks - organismide koostisosadeks). · mikroorganismid (päritolu, hulk); · aeg. 57 58 Biodegradatsiooni efektiivuse Biodegradeeruvuse määramine mõõtmine · Vaja teada: proovi summarne (esialgne) orgaanilise aine · Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine sisaldus · Uuritava aine kontsentratsiooni määramine · Leitakse: kui palju sellest laguneb (muundub teisteks võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu ühenditeks) teatava aja jooksul
pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine. Seedetrakri-, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi. 31. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid. Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon); keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg. 32. Biodegradatsiooni efektiivuse mõõtmine. Vaja teada: proovi summaarne (esialgne) orgaanilise aine sisaldus. Leitakse: kui paalju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul. 33. Biodegradeeruvuse määramine. Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine, uuritava aine kontsentratsiooni määramine, võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu, võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 34. Millest sõltub saasteainete transport vees? Vee liikumine, ainete lahustuvus vees, jaotumine vesi-õhk; vesi- tahke aine. 35. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed, nii muutuvadki sademed happelisteks
suremine/mürgitamine, haiguste levik, veekogude kinnikasvamine, vee ja kaldaalade reostumine. 40. Vee reostumise mõjud inimesele. Kahjustab tervist, mürgitab, surm, haiguste levik. 41. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid: molekuli struktuur; keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg. 42. Biodegradatsiooni efektiivuse mõõtmine: Vaja teada: proovi summaarne orgaanilise aine sisaldus. Leitakse: kui palju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul. 43. Biodegradeeruvuse määramine: Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine. Uuritava aine kontsentratsiooni määramine võib olla määratud proovi hapnikutarbe või süsiniku sisalduse kaudu. 44. Millest sõltub saasteainete transport vees? vee liikumine; ainete lahustuvus vees; jaotumine: vesi – õhk, vesi – tahke aine. 45. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas: põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3
kärbumine. Seedetrakri-, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi. 31. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid. Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon); keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg. 32. Biodegradatsiooni efektiivuse mõõtmine. Vaja teada: proovi summaarne (esialgne) orgaanilise aine sisaldus. Leitakse: kui paalju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul. 33. Biodegradeeruvuse määramine. Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine, uuritava aine kontsentratsiooni määramine, võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu, võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 34. Millest sõltub saasteainete transport vees? Vee liikumine, ainete lahustuvus vees, jaotumine vesi-õhk; vesi- tahke aine. 35. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed, nii muutuvadki sademed happelisteks.
Biodegratsioon ehk biolagunemine- orgaaniliste ainete lagunemine mikroorganismide abil lihtsateks ühenditeks. Mõjutavad faktorid: · Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon) · Keskkond · Mikroorganismid (põritolu, hulk) · Aeg 33. Biodegradatsiooni efektiivsuse mõõtmine: · vaja teada: proovi summaarne orgaanilise aine sisaldus · leitakse: kui palju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul 34. Biodegradeeruvuse määramine: · degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine · uuritava aine kontsentratsiooni määramine Võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu. Võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 35. Millest sõltub saasteainete transport vees?: · vee liikumine · ainete lahustuvus vees · jaotumine vesi- õhk vesi- tahke aine 36. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas 37. Kompleksühendid veekogus 38. Doonor- aktseptorside:
annaabi.ee 
