laused ja hääletoon, millega erinevaid väljendeid kasutada. Ka koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on kirjas, et mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 09.09.2011) ja vaatluse käigus sain sellele kinnitust. Sooritatud lapsevaatlus näitab ka, kui oluline on kasvukeskkond lapse arengu toetamisel. Seda kinnitab ka Brofenbrenneri bioökoloogiline teooria, mille sõnul õpib laps kõigepealt tundma kodu ja lähedasi, seejärel lasteasutuse või koolikeskkonda ning siis ühiskonda laiemalt protsessina (Kivi jt. 2005: 26-27). Kui vaadeldud lapse ema ei kasutaks mobiiltelefoni palju või see peres lihtsalt puuduks, jääks lapsel teadmine selle olemuse ja kasutamise kohta saamata, samuti ei oskaks ta hiljem võib-olla ilmekalt telefoniga rääkida. On ka võimalus, et
inimese arengut tema eluajal kujundavate tingimuste ja jõudude paremaks teadlikuks mõistmiseks. Esitus on jagatud viide ossa. Esimene tegeleb bioökoloogilise mudeli kui integreeritud süsteemi struktuuriga. Ülejäänud neli osa vaatlevad iga komponenti detailselt, kuid esmane tähelepanu on selle funktsionaalsel rollil süsteemis kui tervikus. BIOÖKOLOOGILINE MUDEL SÜSTEEMINA. Mul on lootus teid veenda, et kui teda kord kasutatakse, osutub bioökoloogiline mudel nii teoreetiliselt kui olemuslikult teaduslikult viljakaks. Selle kõige iseloomulikum omadus pole siiski tema teaduslik mõjuvõim, vaid tema harukordsus (Bronfenbrenner 1996, lk 621). Kirjanduse otsingul olen ma suutnud leida (Bronfenbrenner, 1992 b; Bronfenbrenner ja Cici, 1994) ainult kolm või neli näidet ning isegi nendes on üks või teine neljakordsest kritiseerimist ainult sümboolselt esitatud. Miks nii? Üks põhjus on see, et ma pole leidnud üheski näites mõistemudelit
1. Sotsiaalse arengu mõiste ja põhilised sotsiaalset arengut mõjutavad faktorid. Sotsiaalne areng on protsess, mis kindlustab lastel ühiskondlikuks kooseluks vajalike oskuste ja pädevuste kujunemise. Sotsiaalset arengut mõjutavad: sünnipärased eeldused ning vanusega kaasnev sotsiaalne kogemus - üldine sotsiaalne kogemus ja - elukeskkonnast tingitud spetsiifiline sotsiaalne kogemus 2. U. Bronfenbrenneri bioökoloogiline arengumudel (mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteemide tähenduses), lapse sotsiaalset arengut mõjutavad toimesüsteemid. Bronfenbrenneri bioökoloogiline mudel annab kõikehaarava kirjelduse arengut (sh sotsiaalset arengut) mõjutavatest faktoritest. Isik on mudeli keskmeks ja eesliide bio osutab geneetilistele e pärilikele mõjudele nagu sugu, tervis ja kehaehitus. „Ökoloogiline“ mudeli nimetuses osutab
c. antiklerikalism, d. tavade rõhutamine. 21.Erakonnaperekondade hulka kuuluvad a. sotsiaaldemokraadid, b. rohelised, c. liberaalid, d. mõõdukad, e. kommunitaarid 22.Rohelist ideoloogiat iseloomustab: a. holism e. tervikvaade, b. moraalne konservatism, c. skeptilisus progressi suhtes, d. majandusliku arengu tähtsustamine, e. küsimuste hindamine inimeste huvidest lähtudes 23.Rohelise ideoloogia alavormideks on a. Geoökoloogiline suund b. Sotsiaalökoloogiline suund c. Bioökoloogiline suund d. Süvaökoloogiline suund iste kogumit nimetatakse ste ja eelistuste muutumisele, nimetatakse 1.Kodanikeühiskond on a. ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse b. ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud c. Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda d. Ühiskond, kus erakondi pole, sest poliitikat tehakse kodanikuühenduste ja sotsiaalsete liikumiste kaudu 2
annaabi.ee 
