Ülesanne 3. Teisenda oma ees- ja perekonnanimi ASCII tabeliga binaarse infokoodi kujule (ilma tühikuta). Leida B koodi info- ja lubatudkoodsõna pikkused. Leida koodi kiirus (code rate). Kodeerida infokoodi vajalik arv esimesi sümboleid B koodiga. Viia lubatud koodsõnasse sisse R kordne viga. Viia saadud lubatud koodsõnasse sisse viga sümbolitesse F ja parandada vead. Esitada kõik dekodeerimistehted. Ülesanne 4. Valida ülesandest nr. 3. infokoodi binaarsest järjestust vajalik arv esimesi sümboleid ja kodeerida need kuni kahekordseid vigu parandava S koodiga lõplikul korpusel GF(8). Viia saadud lubatud 3 koodsõnasse sisse C viga. Dekodeerida vigane koodsõna ja parandada vead. Esitada kõik dekodeerimistehted. Arvutada koodi liiasus. Ülesanne 5.
283 + 0.019 × vanus o Kui vanus on 50, siis logit(hääletamine)=1,223 o logit(h)=ln(h)=loge(h)=1,223; järelikult hääletamise šansid on e1,223=3,4 o Kui šansid hääletada on 3,4, siis järelikult on hääletamise tõenäosus: p= 3,4/1+3,4=0,77 s.o. 77% tõenäosus, et 50-aastane kodanik läheb hääletama. Logistilise regressiooni puhul ei mõtle me sõltuvast muutujast kui binaarsest tunnusest vaid pigem kui vastavatesse gruppidesse kuulumise šansside logaritmist. Mudeli sobivuse hindamisel kasutatakse pseudo R2 Üritame saada mudeli, mis klassifitseerib korrektselt, kas meie juhtumid kuuluvad gruppi (1) või ei kuulu (0). Logistilise regressioonianalüüsi läbi viimine (JASP) Võiks vaadata üle sõltuva muutuja grupisuuruste jaotuvuse, ideaalis on grupid
Näited. 1. Naturaalarvude hulk N; a b = min (a,b); a b = max (a,b), a b. 2. Hulk N; a b - SÜT; a b - VÜK; a b - b jagub a-ga. 3. Kahendvektorite hulk; (x1 ,x2 ,....,xn ) (y1 ,y2 ,....,yn) (xi yi ); X Y - X&Y (konjunktsioon) ; X Y - XVY (disjunktsioon). 4. Kõikvõimalike tükelduste hulk; P1 P2 - P1 · P2 ; P1 P2 - P1 +P2 ; P 1 P 2 - P 1 · P2 = P 1 . · Boole'i algebraks nimetatakse algebrat, mille signatuur koosneb 2 binaarsest operatsioonist + ja · ning ühest unaarsest operatsioonist , kusjuures + ja · on kommutatiivsed, assotsiatiivsed, idempotentsed ning teineteise suhtes distributiivsed ning eksisteerivad elemendid 0 ja 1, nii et x · x = 0 ning x + x = 1. Näited. {2A ,,, } - Cantori algebra. { (0,1) n ,&,V, } - loogikaalgebra. · Kaks algebrat on isomorfsed ( A1 = < M1 ,S1 > A2 = < M2 ,S2 > ), kui eksisteerib üksühene vastavus nii, et : (M1 S1 ) ( M2 S2 ), kus fi (mj1 ,...
2. Hulk N; a b - SÜT; a b - VÜK; a b - b jagub a-ga. 3. Kahendvektorite hulk; (x1 ,x2 ,....,xn ) (y1 ,y2 ,....,yn) (xi yi ); X Y - X&Y (konjunktsioon) ; X Y - XVY (disjunktsioon). 4. Kõikvõimalike tükelduste hulk; P1 P2 - P1 P2 ; P1 P2 - P1 +P2 ; P 1 P 2 - P 1 P2 = P 1 . 7 Boole’i algebraks nimetatakse algebrat, mille signatuur koosneb 2 binaarsest operatsioonist + ja ning ühest unaarsest operatsioonist , kusjuures + ja on kommutatiivsed, assotsiatiivsed, idempotentsed ning teineteise suhtes distributiivsed ning eksisteerivad elemendid 0 ja 1, nii et x x = 0 ning x + x = 1. Näited. {2A ,,, } - Cantori algebra. { (0,1) n ,&,V, } - loogikaalgebra. Kaks algebrat on isomorfsed ( A1 = < M1 ,S1 > A2 = < M2 ,S2 > ), kui eksisteerib üksühene
) Funktsioonil võib olla mitu sisendit, nt liitmisfunktsioonil on kaks sisendit, funktsiooni väärtuse saamiseks peame sisestama kaks argumendi väärtust. Öeldakse, et funktsiooni sisendite arv määrab funktsiooni aarsuse (arity). Kui funktsioonil on üks sisend, on see ühe muutuja funktsioon ehk ühekohaline funktsioon ehk unaarne funktsioon (nt ruutfunktsioon). Liitmisfunktsioon oli näide kahe muutuja funktsioonist ehk kahekohalisest funktsioonist ehk binaarsest funktsioonist. Kolme muutuja ehk ternaarse funktsiooni näiteks võiks olla ristkülikukujulise anuma ruumala funktsioon, mille väärtus on määratud kolme muutuja (pikkuse, laiuse ja kõrguse) väärtuste korrutisega. Mitmekohalise funktsiooni puhul on sageli oluline, mis järjekorras argumentide väärtused antakse. Nt lahutamisfunktsiooni korral pole ükskõik, kas peame 7-st lahutama 5 või vastupidi.
) Funktsioonil võib olla mitu sisendit, nt liitmisfunktsioonil on kaks sisendit, funktsiooni väärtuse saamiseks peame sisestama kaks argumendi väärtust. Öeldakse, et funktsiooni sisendite arv määrab funktsiooni aarsuse (arity). Kui funktsioonil on üks sisend, on see ühe muutuja funktsioon ehk ühekohaline funktsioon ehk unaarne funktsioon (nt ruutfunktsioon). Liitmisfunktsioon oli näide kahe muutuja funktsioonist ehk kahekohalisest funktsioonist ehk binaarsest funktsioonist. Kolme muutuja ehk ternaarse funktsiooni näiteks võiks olla ristkülikukujulise anuma ruumala funktsioon, mille väärtus on määratud kolme muutuja (pikkuse, laiuse ja kõrguse) väärtuste korrutisega. Mitmekohalise funktsiooni puhul on sageli oluline, mis järjekorras argumentide väärtused antakse. Nt lahutamisfunktsiooni korral pole ükskõik, kas peame 7-st lahutama 5 või vastupidi.
Binaarsed vastandused: aktiivsus/passiivsus päike / kuu kultuur / loodus isa / ema mõistus / tunded mõistlik / tundlik logos / pathos Tulenedes nende taga seisvast vastandusest Mees / Naine on need binaarsed vastandused tihedalt kokku põimitud patriarhaalse väärtussüsteemiga: igaüht neist vastandustest saab analüüsida hierarhiana, kus naiselikku poolt nähakse negatiivsena, jõuetuna. Prantsuse feminist Hél?ne Cixous on esitanus arutluse surmaga lõppevast binaarsest mõtlemisest. Cixous taunib naiselikkuse võrdsustamist passiivsusega ja surmaga, sest niiviisi ei jää naisele positiivset ruumi: Naine on kas passiivne või teda ei ole olemas. Kogu tema teoreetilist kavatsust, mis on suurel määral innustust saanud Jaques Derrida ideedest ja intellektuaalseist strateegiaist, võib teatud mõttes kokkkuvõtlikult nimetada katseks lammutada see logotsentristlik ideoloogia kuulutada naine elu, võimu ja energia allikaks ning