Ammoniaagi lõhn: kaua seisnud, halvasti säilitatud uriin. Terav, haisev kuseteede infektsioon. Magusketoonid: - diabetes mellitus; - nälgimine, dieet; - oksendamine, diarröa; - tugev füüsiline koormus. Ravimitest tingitud spetsiifilised lõhnad. 6. Värvus: normaalselt kollane (tingitud kollasest pigmendist urokroomist). Tumekollane-pruun: bilirubiin, biliverdiin (bilirubiini oksüdeerumisel tekkiv ühend, annab uriinile roheka varjundi), urobiliin; Punane: hemoglobiin, erütrotsüüdid, müoglobiin, porfüriinid; Pruun: hemoglobiin, müoglobiin; Oranz: bilirubiin, urobiliin, medikamendid. 7. Erikaal: normaalselt: 10151025. Isostenuuria: erikaal püsib 1010 (valguvaba plasma erikaal) Hüpostenuuria: <1010. - 8. pH: normaalselt 4,58,0. C. Uriini keemiline uurimine 9
o pankrease lipaas toimele. Sapi produktsioon algab umbes teisel eluaastal. 2.Fosfolipiidid nendest suure osa moodustab letsipiid 3.Kolesterool sapiga viiakse kolesterooli maksast välja. Sapi kaudu toimubki põhiline kolesterooli välja viimine. Kolesterooli normaalne sisaldus veres peaks olema alla 5mmol/l . 4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos pigmentidega ja bilirubiin värvib naha ja limaskestad kollaseks. Seda nimetatakse ikteruseks (kollatõbi). Ikterus tekib ka siis, kui punalibled erütrotsüüdid hemolüüsuvad
Kõige intensiivsemalt värvuvad nahk ja limaskestad, üldse ei värvu närvikude, kuna hematoentsefaalbarjäär takistab bilirubiini tungimist närvisüsteemi. Sapipigmendid elimineeritakse ikteruse korral uriiniga, mis muutub intensiivselt kollaseks. · Ikteruse korral võivad veres peetuda ka teised sapi koostisosad: sapphapped (glükokool-, taurokoolhape), nende soolad. Tekib koleemia (cholemia). · Sapipigmendid on oranzkollane bilirubiin ja tema oksüdatsiooniprodukt roheline biliverdiin. · Sapphappeid ja maksa toksilisi ainevahetusjääke sisaldav veri on toksiline. BILIRUBIIN · Sapipigmendid moodustuvad lagunevate erütrotsüütide hemoglobiinist: rauda sisaldav osa muutub hemosideriiniks ja ülejäänust tekib hematoporfüriin, mis muutubki bilirubiiniks. Bilirubiin moodustub nii Kupfferi rakkudes kui ka luuüdis ja põrnas. Bilirubiini ainsaks eritumiskohaks on maks. · Seedetraktis allub bilirubiin peamiselt jämesooles bakterite redutseerivale toimele, muutudes
Rasvane toit kutsub esile suhteliselt väiksema mahlanõristuse. Sappi eritavad maksarakud, söömise vaheaegadel koguneb see sapipõide. Siin toimub tema vedelaosa tagasiimendumine. Seetõttu on sapipõies asuv sapp konsistentsilt tihedam ja värvuselt tumedam kui sapp, mis tuleb vahetult maksast. Sapi koostisesse kuuluvad sapihapped, sapipigmendid ning teised orgaanilised ja anorgaanilised ained. Sapihapetel on suur tähtsus rasvade seedimisel. Sapipigmendid bilirubiin ja biliverdiin on hemoglobiini laguproduktid. Sapi tume värv on tingitud pigmentide sisaldusest. Ööpäevas tekib inimesel 500- 1000ml sappi. Sappi produtseeritakse vahetpidamatult, protsess intensiivistub seedimisel. Sapi tähtsus seedimisel: - Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fermendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs. - Sapihapped emulgeerivad rasva muudab vees lahustuvaks. - Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi.
o pankrease lipaas toimele. Sapi produktsioon algab umbes teisel eluaastal. 2. Fosfolipiidid nendest suure osa moodustab letsipiid 3. Kolesterool sapiga viiakse kolesterooli maksast välja. Sapi kaudu toimubki põhiline kolesterooli välja viimine. Kolesterooli normaalne sisaldus veres peaks olema alla 5mmol/l . 4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos pigmentidega ja bilirubiin värvib naha ja limaskestad kollaseks. Seda nimetatakse ikteruseks (kollatõbi). Ikterus tekib ka siis, kui punalibled erütrotsüüdid hemolüüsuvad (purunevad) ja nendes sisalduv bilirubiin
annaabi.ee 
