Maomahl - succus gastriucus Peensool - intestinum tenue Kaksteistsõrmiksool - duodenum Tühisool - jejunum Niudesool - ileum Peensoole kinnisti - mesenterium on Soolenäärmed - glandulae intestinales Soolemahl - succus entericus Kõhunääre - pancreas Maks - hepar Sapipõis - vesica fellea/ vesica bilaris Maksavärat - porta hepatica Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli Jämesool - intestinum crassum Umbsool - caecum Ussripik - appendix vermiformis Ülenev käärsool - colon ascendens Ristikäärsool - colon transversum Alanev käärsool - colon descendens Vasem käärsoolekoold - flexura coli sinistra (nn. põrna koold)
suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha niudesool ileum põrn splen/lien soolehatud vili intestinales harkelund e. tüümus thymus maksavärat porta hepatica sapipõis vesica fellea / vesica bilaris ninaõõs cavum nasi ussripik appendix vermiformis kõri larynx neerud renes (ren) hingetoru trachea kusejuha ureter peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina
kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales kopsujuur radix pulmonis maksavärat porta hepatica kopsukelme pleura sapipõis vesica fellea / keskseinand mediastinum vesica bilaris neel pharynx ussripik appendix söögitoru oesophagus vermiformis magu ventriculus, neerud renes (ren) gaster kusejuha ureter peensool intestinum tenue kusepõis vesicaurinaria jämesool intestinum crassum kusiti urethra
Maksaga seotud organid: -ülalt ja eest diafragma ja kõhu eessein -alt magu, duodeenum, parem käärsoolekoold, parem neer koos neerupealisega -tagant söögitoru, alumine õõnesveen, aort, sapipõis, lülisammas, diafragma -küljelt alumised roided ja diafragma Vistseraalpinnal on kaks sagitaalvagu ja neid ühendab ristivagu. Vagudes paiknevad * vasakpoolse sagitaalvao eesmises ja tagumises osas paiknevad sidemed * parempoolse sagitaalvao eesmises osas on sapipõis, vesica fellea/ vesica bilaris, tagumises osas paikneb alumine õõnesveen. * ristivao ehk maksavärati, porta hepatica kaudu sisenevad maksa - a. hepatica, mis toob maksa arteriaalset verd ja v. porta, mis toob toitaineterikka vere maksa (maost, põrnast, pankreasest, peen- ja jämesooolest) ja närvid väljuvad maksast - vasak- ja parem maksajuha, mis ühinevad kohe peale maksast väljumist ühiseks maksajuhaks (viib sapi maksast sapipõide) ja lümfisooned, mis kannavad lümfi kõhuõõne- ja rindkere lümfisõlmedesse.
JÄMESOOL (INTESTINUM CRASSUM); (ANUS?) 3. NIMETAGE PEENSOOLE OSAD JA LISAGE PIKKUS (eesti ja lad.k)- 1) KAKSTEISTSÕRMIKSOOL (DUODENUM), 25 cm 2) TÜHISOOL (JEJUNUM), um. 2 m 3) NIUDESOOL (ILEUM), um. 3 m 4. KIRJELDAGE LÜHIDALT PEENSOOLE LIMASKESTA EHITUST- OMAB ROHKELT KURDE, SOOLEHATUD – SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA, ENTEROTSÜÜDID KATAVAD HATTE JA SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA VEELGI. 5. SAPIPÕIS lad.k. – VESICA BILARIS MAHT – 60 ml MILLES SEISNEB SAPIPÕIE FUNKTSIOON?- ON SAPI RESERVUAARIKS 6. JÄMESOOLE PIKKUS – 1,5 m NIMETAGE JÄMESOOLE OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- 1) UMBSOOL (CAECUM) + USSRIPIK (APPENDIX VERMIFORMIS) 2) ÜLENEV KÄÄRSOOL (COLON ASCENDENS) 3) RISTIKÄÄRSOOL (COLON TRANSVERSUM) 4) ALANEV KÄÄRSOOL (COLON DESCENDENS) 5) SIGMA (KÄÄR)SOOL (COLON SIGMOIDEUM) 6) PÄRASOOL (RECTUM) 7. MIS ON JA MILLEST KOOSNEB LÜMFOIDNE NEELURÕNGAS? MIS ON
saab veeni kaudu Funktsioonid Laguproduktide lagundamine, energia allikas, seedimisabiainete produktsioon, maksas erinevad suured vitamiinide varud, inaktiveerib hormoone (insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnääre ja suguhormoonid), veredepoo ja veedepoo Sappi ööpäevas 0,75L 20. Sapipõis lad. k. VESICA BILARIS Maht 60ML Funktsioon Peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nii nende seedimist Toitainete seedimine Tähtsus rasvade seedimisel 21. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 22. Millised toitained imenduvad peensoolest ja mis ühenditena Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape
● alt: magu, duodeenum, parem käärsoolekoold, parem neer koos neerupealisega ● tagant: söögitoru, alumine õõnesveen, aort, sapipõis, lülisammas, diafragma ● küljelt: alumised roided, diafragma Vistseraalpinnal (alumisel): ● 2 sagitaalvagu, neid ühendav ristivagu - maksavärat. Vagudes paikenvad: - vasaku sagitaalvao eesmises ja tagumises osas paiknevad sidemed - parema sagitaalvao eesmises osas on sapipõis VESICA BILARIS, tagumises alumine õõnesveen Maksavärati PORTA HEPATICA e ristivao k audu sisenevad maksa: ● maskaarter A.HEPATICA - arteriaalne veri maksa ● värativeen VENA PORTA - toob maksa venoosse vere maost, põrnast, pankreasest, peen- ja jämesoolest ● närvid 19 Maksavärati PORTA HEPATICA k audu väljuvad maksast:
annaabi.ee 
