Sageli võib sõna siiski hääldada nii palataliseeritud kui palataliseerimata konsonandiga, ilma et see tähendust muudaks. Nt sõna kuut (omastav kuudi) saab hääldada nii palataliseeritud kui palataliseerimata t-ga, võõrsõna fond nii palataliseeritud kui ka palataliseerimata n-iga. Ühe- või teistsugust hääldust võib niisugusel juhul pidada kõneleja isikupäraks. Häälikute moodustuskoha järgi jagunevad eesti keele konsonandid järgmiselt: a. bilabiaalid ehk huulhäälikud, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil /m/ ja /p/; b. labiodentaalid, mis moodustatakse alahuule ja ülahammaste vahel /v/ ja võõrfoneem /f/; c. dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambasombuhäälikud, mis moodustatakse ülahammaste või hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil /t, t´, s, s´, n, n´, l, l´, r/; d
Suulae osad ja seal moodustatavad häälikud: 1) Kurgunibu – suulagi lõpeb kurgunibuga – nibuhäälikud ehk uvulaarid 2) Pehme suulagi – pehmesuulaehäälikud ehk velaarid 3) Kõva suulagi – kõvasuulaehäälikud ehk palataalid 4) Hambasombud – kitsas sombuline ala hammaste taga – somphäälikud ehk alveolaarid, postalveolaarid (hambasompude taga hääldatakse nt š-häälikut) 5) Hambad – hammashäälikud ehk dentaalid 6) Huuled – huulhäälikud ehk bilabiaalid ja labiaalid, huulhammashäälikud ehk labiodentaalid Keele osad ja seal moodustatavad häälikud ehk lingvaalid: 1) Keeletipp – keeletipuhäälikud ehk apikaalid 2) Keelelaba – keelelabahäälikud ehk laminaalid 3) Keeleselg – keeleseljahäälikud ehk dorsaalid, eeskeelehäälikud ehk predorsaalid, keskkeelehäälikud ehk mediodorsaalid, tagakeelehäälikud ehk postdorsaalid 4) Keelepära ehk keelejuur – keelepärahäälikud ehk radikaalid
3) La acción del velo del paladar: sonidos orales/bucales sonidos nasales oronasales 4) Modo de articulación: la posición que adoptan los órganos articulatorios en cuant a su grado de abertura o cerrazón. 5) Lugar de articulación Vokaalid: ◦ eesvokaalid (vocal palatal = anterior) [i, e] ◦ keskvokaalid (v. central) [a] ◦ tagavokaalid (v. velar = posterior) [o,u] Consonantes: ◦ Huulhäälikud e bilabiaalid (bilabiales) [p, b] ◦ Labiodentaalid (labiodentales) [f] ◦ Hammashäälikud e (linguo)dentaalid [(linguo)dentales] [t, d] ◦ (Linguo)interdentaalid [(linguo)interdentales] [θ] ◦ (Linguo)alveolaarid [(linguo)alveolares] [r, ,l] ◦ (Linguo)palataalid [(linguo)palatales] [c, ɲ, ɟ] ◦ (Linguo)velaarid [(linguo)velares] [k, g] Vocales:
Oraalid e suuhäälikud: uvulaarid e kurgunibuhäälikud: (r) velaarid e pehmesuulaehäälikud: k, palataalid e kõvasuulaehäälikud: j, s alveolaarid e somphäälikud: t, s, l, n, r dentaalid e hammashäälikud: t, n Lingvaalid e keelehäälikud: apikaalid e keeletipuhäälikud: r predorsaalid e eeskeelehäälikud: t, s, n mediodorsaalid e keskkeelehäälikud: s postdorsaalid e tagakeelehäälikud: k, lateraalid e külghäälikud: l Labiodentaalid e huulhammashäälikud: f, v Bilabiaalid: m, p, w 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised konsonandid - häälekurrud võnguvad: /l l´ r m n j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s s h f/ 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus.On
annaabi.ee 
