Saksamaa mõttekunstnikud, koloriidiprobleem huvitas vähem. Natsareenlased kunstnikud, kes tundsid erilist kutsumust religiooni vastu, taotlesid naiivset lihtsust, luulelist meeleolu, siivsust. Moodustasid omalaadse vennaskonna, kes asus Rooma elama, juhtivateks jõududeks olid Cornelius, Carolsfeld ja Overbeck. Klassikaline romantik Caspar David Freidrich tüüpiline kuuvalguse maalija. Kaks meest kuuvalgel, kolgata mägi. Sajandi keskpaigas levis romantismis biidermeierlik stiil rõhutatult ebaheroiline kunst, eelkõige kujutatakse väikekodanlikku õdusust, pildid väikseformaadilised. REALISM 19 saj keskp. Kunstis käsitletakse kitsamas tähenduses(konkreetne kunstivool 19 saj keskpaigas) ja laiemas tähenduses(eri aegadel tehtud tõetruu looduslähedane kunst). Balzac, Hugo, kriitiline, sotsialistlik realism. realiste huvitas igapäevse elu, otsese ümbruse, tõsielu kujutamine. Huvi
Paradoksaalselt tõusis just sellel kriisiajal Beethoveni kuulsus haripunkti. See oli ka Beethoveni kuulsuse ja majandusliku edu kõrghetk. (Siitan 1998, lk 337-338) Hiline looming (1816 1827) Beethoveni kõrgaja looming oli vastuolulise, heroilise ja partiootliku ajastu muusika. Pärast kahtekümmend sõja-aastat ja Viini kongressi suurlinna elu resigneerus järgmist ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism, väikekodanlik komfort ja biidermeierlik maitse. Kui sajandi esimesed tosin aastat olid andnud kaheksa sümfooniat, siis 1812 1824 kirjutas Beethoven vaid oma Üheksanda. Vananevat geeniust peeti viini seltskonnas hulluks või vähemalt veidrikuks. Ta tervis halvenes iga aastaga ning pikka aega põetud maksahaigused olid kahtlemata seotud isalt päritud nõrkusega Beethoven jõi üsna ohtralt. "Hiline stiil", milleni Beethoven oli läbi kriisiaja jõudnud, on fenomeen, mis esineb ilmekalt paljude suurmeeste loomingus
(J. Jokilehto, Arhitektuuri konserveerimise ajalugu, lk 7576) Moodi tulnud süüvimist kohalikku ainesesse on seostatud Napoleoni sõdade järgse biidermeieriajastuga, mis oli olemuslikult sissepoole vaatav. Seda, kuidas 1830.1840. aastatel muutusid eestlased üha sagedamini kunstilise kujutamise objektiks ning toona avaldunud estofiilsust ülepea on Tiina Abel tõlgendanud ühe biidermeierliku patriotismi ilminguna. Baltisaksa kunstis kestis biidermeierlik vaimulaad Euroopa äärealal asumisest ja Balti erikorrast tuleneva endassesulgumise tingimustes iseäranis kaua, üle 19. sajandi keskpaigagi. Kujutavas kunstis väljendasid seda rakursid justkui jumalikust kõrgusest, avarad panoraamid, samas teatav sissepoole koduseinte vahele tõmbumine ja eskapism: ,,Imeliselt täpne looduse ilme taasesitus kujuneb universumi tervikliku pildi avaldumisvor-miks, klassitsistliku maalikunsti ideaalide kaudu võimendunud filosoofiliseks mõtiskluseks.
Põrandaid kattis geomeetriline muster, lagi oli valge, seintelt üleminek uks karniis, nurkades ornament. Kasutati ka seinamaale ja niššidesse paigutatud skulptuure. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga, mis on hästi jälgitav biidermeieris. Biidermeierlik sisekujundus järgis klassitsismi: seinad värviti heledaks, tihti kasutati tapeeti, millel tagasihoidlik lillmuster. Seinad võisid olla jagatud ka kaheks – alaosa e. lambrii oli oli kaetud heledaks värvitud puupaneeliga, ülevalpool kasutati tapeeti. Seintele armastati riputada väikeseformaadilisi maale, miniatuurseid portreid. Lagi oli valge, keskse valgusti jaoks stukkrosett. Ruumi täiendas ahi. Aknad olid kardinatega, aknalauad võrdlemisi suured