Võnk-kastevars http://en.wikipedia.org/wiki/File: Luzula pilosa https://facultystaff.richmond.edu/~jhayden/la Melampyrum_pratense_- ndscape_plants/ornamental_grasses/ornam _3_(2005_07_19).jpg ental_grasses_2009.html – leseleht Maianthemum bifolium – kilpjalg Pteridium aquilinum – harilik mailane Veronica officinalis – seenlill Monotropa hypopitys Kilpjalg http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/kilpjalg.htm Leseleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim /leseleht.htm Samblarinne • hästi arenenud samblarindes on tavalised:
....................... 3 Mürkputk- Cicuta Virosa......................................................................................... 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis...................................................................6 Harilik jugapuu- Taxus baccata............................................................................... 7 Harilik näsiniin- Daphne mezereum........................................................................8 Harilik leseleht- Maianthemum bifolium................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Selles töös käsitlen tuntud taimi, mis on mürgised. Samuti on enamus taimedest ka raviva toimega
Kasvukoht: Salu-, laane-, lodumetsas, puisniitudel. Metsades rohurindes, valgemates kohtades põõsaste varjus. Varjulembene, suhteliselt niiskete kasvukohtade taim. Mürgistusnähud: kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, uimasus ja peavalu; põie ja soolte valusad kokkutõmbed, silmapupillide ahenemine. Mürgid hävitavad punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Võib lõppeda surmaga. LESELEHT Maianthemum bifolium Rahvapärased nimed: metsviinamari, oravalill, täuhein, ussimarjad, viinalilled Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 8...25 cm. Õis: Õiekate on lihtne ja lahklehine, värvuselt
) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae) 91. põlvjas rebasesaba (Alopecurus geniculatus) L. 92. kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius) (L.) Beauv. ex J. & C. Presl 93. pehme luste (Bromus hordeaceus) L. 94. luhtkastevars (Deschampsia cespitosa) (L.) P. Beauv. 95
Õied õisikus üksikult, õieraod laiuvad, hiljem allapoole kooldunud. Õied on väikesed, kastanpruunid ja läikivad. Õitseb aprilli lõpus, mais; viljad valmivad mais, juunis. Paljuneb seemnetega. Kasutamine: Rahvameditsiinis kasutatud peavalu raviks, selleks keedeti taimi ummukses ja joodi saadud vedelikku. Lehmadele anti taimede keeduvett, kui need ei andnud hästi piima. Tänapäeval kasutatakse mineraalse pinnase indikaatorina. LESELEHT Maianthemum bifolium; nime tõlkimisel saame maius (lad.k.) mai kuu, anthemon (kr.k.) õis, bifolium (lad.k.) kahelehine. Eestikeelse nimi on taimel seepärast kurb, et sageli on leselehel näha vaid üksik nukker leht. Teise lehe kasvatab taim endale alles vahetult enne õitsemist. Kellele pole aga õisi ja viljade saamist sel aastal ette nähtud, selle leht jääbki üksikuks. Sugukond liilialised. Kasvukoht: varjukad laane- ja palumetsad, aga ka soostuvais, lodustuvais ja
Männid on hästi laasunud ja hea tüvekujuga. Puistud on keskmiselt produktiivsed, raieküpse männiku tagavara küündib 250-350 tm hektarilt. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid h. kadakaid ja h. pihlakaid, häiludes kasvab h. vaarikat (Rubus idaeus). Alustaimestikus domineerib harilik pohl, h. mustikas (Vaccinium myrtillus), kanarbik. Rohttaimi üsna vähe, palu-härghein, karvane piiphein (Luzula pilosa), leseleht (Maianthemum bifolium) ja võnk-kastevars. Samblarindes peamiselt palusammal, kaksikhambad, laanik jt. , samblikke kasvab vähesel määral. Raiestikel suureneb kõrreliste osakaal (võnk-kastevars, jäneskastik (Calamagrostis epigeios) ja lamba- aruhein), lisandub ka ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) jt. anemohoorsed liiigid, väheneb h. mustika ja sammalde osatähtsus. Kultiveeritakse Mä istutuse teel kuni 7000 tk ha-le või Mä külvi teel kuni 8000 külvikohta ha-le.
annaabi.ee 
