hangitavate teavikute hulga, laadi, keele, sisu, tüübid · Komplekteerimiseelarve eeloleva, teatava kindlaksmäärtud ajaperioodi teavikute hankimise kulude loetelu Komplekteerimise viisid · Jooksev komplekteerimine kogu täiendamine uudisväljaannetega (ilmuvad teavikud komplekteeritakse jooksvalt) · Retrospektiivne e järelkomplekteerimine kogu täiendamine varem ilmunud teavikutega (nt arvustuste, bibliograafiate, viidete, kasutajate soovituste abil); siia kuuluvad ka juhuslikud hanked (kingitused, annetused, soodusmüükidelt, oksjonitelt, isikukogudest) · dekomplekteerimine mittevajalike teavikute eemaldamine raamatukogust; kogude vabastamine vananenud, kulunud, mitteprofiilseist ja ülearuseist teavikuist Komplekteerimise allikad Peamised: · Kirjastused, kirjastajad · Vahendusettevõtted edasimüüjad, hulgimüüjad · Raamatukauplused jaekaubandus
Nimestikus otsustati registreerida sundeksemplaride põhjal kuude kaupa kõik alates 1.jaanuarist 1924.a. kodu- ja välismaal ilmuvad eestikeelsed trükised, mille maht ületab 0,5 trükipoognat. ,,ERÜ" koostamine osutus keerulisemaks kui arvati ja kestis aastaid. Alates 1924.a. tegi raamatukogu kaastööd Ida- Euroopa Instituudile. saates sinna 1922. Ja 1923. a kohta koostatud bibliograafianimestikud. Tartu ülikooli raamatukogu on osalenud mitmete riikide bibliograafiate loomisel. Raamatukogus puudus spetsiaalne osakond bibliograafiatööks. Põhitöö kõrvalt osalesid teatmebibliograafiatöös kõik raamatukogu töötajad. Ehitustegevus raamatukogus, mis algas 1927.aastal, takistas mõne aja jooksul lugejateenindust. 1930. aastaks sai raamatukogu oluliselt suurema lugemissaali, perioodika lugemisruumi, 2 tööruumi õppejõududele jm. Väljastpoolt lugejate arv kasvas aastatega. Raamatukogus käidi ka väljastpoolt Tartut, samuti välismaalt
selgitamine. Tõlgendamine algab probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi. Lähilugemine – teose tõlgendamine iseväärtusena, tema enda ehitusest ehk struktuurist lähtuvalt. On mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Kauglugemine tähendab tööd sekundaar- ja tertsiaarkirjandusega: arvustuste, ülevaadete, bibliograafiate ja raamatustatistikaga, ja see võimaldab keskenduda tekstist väiksematele või suurematele elementidele – ühelt poolt nähtustele nagu võtted, teemad ja troobid, teisalt žanrid ja süsteemid. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva lugemine - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub
uurimused, stuudiumitööd, artiklid ja õpperaamatud. Sekundaarsete infoallikate all mõeldakse neid publikatsioone ja andmestikke, milles leidub informatsiooni primaarallikate kohta. Sekundaarpublikatsioonide hulka kuuluvad resümeed, indeksid ja entsüklopeediad, mille abil pääseb primaarpublikatsioonide juurde. Tertsiaarsete infoallikate abil saab infot primaar- ja sekundaarallikate kohta. Tertsiaarallikad on kirjastajate loetelud, raamatukogude ühsiloetelud ja bibliograafiate bibliograafiad ning info ja kirjanduse otsimise juhid. Interneti allikate suhtes tuleb olla kriitiline, kuna need ei pruugi alati tõesed olla, peab olema tähelepanelik. Võimalik on kasutada ta virtuaalraamatukogusid, mis sisaldavad kõrgtasemelist materjali uurimistöös kasutamiseks. (2004: 8384) KIRJANDUSEGA TUTVUMINE Kirjandusega tutvumine uurimisprotsessi jooksul on tähtsal kohal. Enne uurima asumist tuleb
annaabi.ee 
