dokumendist. · Teemaotsing otsitakse mingil teemal avaldatud materjale. Sünonüümide kasut aitab teemat käsitlevaid materjale paremini leida. Kirje · Kirje reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti (nt teadusartiklit) täielikult identifitseerida. · Kirje on terviküksusena käsitletav andmeelementide kogum või andmetüüp, nt bibliograafias või andmebaasides; kirje võib olla andmebaasis andmeobjektiks. · Kõneldakse ka bibliokirjest, ka viitekirjest · Alginformatsioon (artikkel ise) ja vahendusinformatsioon (tema kirje) Bibliograafia · Oskusala, st bibliograafiatöö · Töö tulemus, st bibliograafianimestikud · Teadus, st vastav uurimistegevus · Praegu huvitab meid BIBLIOGRAAFIA üksnes tähenduses: kirjanduse loetelu, teoste
Otstarbekas on jälgida ka raamatute lõpus leiduvat märksõnade ja kirjanduse loetelu, et hõlbustada teabe leidmist otsitava probleemi kohta. ● Kirjanduse põhjalikumal läbitöötamisel ja analüüsimisel on soovitav teha lühikokkuvõtteid, mis sisaldava huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi vms. uuritava probleemi kohta. Kindlasti tuleb lisada autori nimi, teose pealkiri ning kõik teised bibliograafias nõuavad andmed. See lihtsustab hilisemat kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. ● Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. 6 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS
Mitte kunagi ära looda vaid ühele või kahele infoallikale. Ära kunagi looda vaid ühele otsingule, võib-olla pead sa protsessi uusi võtmesõnu või piiratud võtmesõnade hulka kasutades kordama. Kontekstuaalse arvustuse jaoks lugemine peab olema fokuseeritud lugemine, mille jaoks sobilik metodoloogia on: · kogu kokku viite- / allikmaterjalid ning ära unusta jäädvustada publikatsioonide / avalike väljundite detaile oma bibliograafias · püüa saada kiire ülevaade allika sisust ja struktuurist · pea meeles oma võtmesõnu / uurimust kirjeldavaid sõnu · libista silmad üle teksti, kuni lehekülje keskpaigani sinu perifeerne nägemine peaks muu teksti ära nägema · libista silmad üle tutvustuse ja kokkuvõtete · loe hoolikamalt peatükke, mis tunduvad olulisemad · kopeeritud materjalide puhul kasuta värvilisi markereid, et kodeerida värvide järgi olulist sisu
osa, milles ka asustuslooline peatükk. Evald Blumenfeldt (1902-1981) ka Cederbergi õpilane uurijana just keskaegset asustus- ja agraarajaloo probleemidega tegelenud. Ei jõudnud doktoritööni. Ülikooli professoriks. Hiljem Rootsi, kus jätkas tööd arhiivis. Blumenfeldt-Loone Eesti ajaloo bibliograafia, seda Eesti Ajaloo Seltsi jõududega koostama, mis pidi jätkama Eduard Ingelmanni bibliograafiat Liivimaa ajaloo kohta (1877). Blumenfeldti bibliograafias 1877-1917. aastani kirjandust. Otto Liiv (1905-1942)1927 avaldas magistritöö ,,Vene asustusest Alutagusel", sündinud Narvas, kirjutas magistritöö uuest valdkonnast, kuidas tekkis vene asustus siin (vene vanausulised, kes tagakiusamise eest Peipsi põhjarannikule jõudnud). Rootsiaegne põllumajandus ja kaubandus. Kui Ajaloo arhiivi juhatajaks sai, siis enne olid juhtinud tsaariaegsed tegelased. Liiv sai teaduslikuks stipendandiks ehk doktorandiks ja sai lisauurimist arhiividest. 1929 sai
annaabi.ee 
