vimalusel aia alt lbi, et mehele sa viia. Seejrel pgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid mblist thja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli peva elanud lks Schwarts klla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat vljuma kaks laeva. Nad lksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi judes ngid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts kis laevade vljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa prandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele elda, et tal on vhk. Mees sai siiski teada, aga ei elnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad hte ameeriklast, kes tegi neile vlja ja ksis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees tles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja.
- Kestvus: 12 päeva HISPAANIA LÄBI PARIISI Hind sisaldab: - sõit standardmugavustega bussiga - laevade piletid (kajutikohad neljastes alumise teki kajutites) - ööbimised koos hommikusöökidega - grupijuhi-giidi teenus - ekskursioonid Programm: 1) Jalutuskäik Kopenhaagenis. 2) Päev Pariisis - jalutuskäik Cité saarel, Jumalaema Kiriku külastus, Louvre, Triumfikaar, Concorde'i väljak, Eiffeli torn, ooperiteater jm. 3) Puhkepeatus Lõuna-Prantsusmaal Biarritzi rannas. 4) Päev Madriididel kuningalossiga tuttvumine, Prado muuseumi külastus, jalutuskäik Retiro pargis ning Plaza Majoril. 5) Päev Toledos - Selle linnaga seostatakse El Greco kunsti ja juveliiride meistriteoseid, aga ka relvameistrite loomingut, härjavõitlust ja inkvisitsiooni. 6) Päev Valencias hommikune puhkus Vahemere ääres, euroopa suurima turu külastus, linnaekskursioon.
õmblusateljees, kust ta aga vallandati, kuna avaldas oma arvamust. Päris tihti avaldas ta oma arvamust ja just kõrgklassi inimestele, mistõttu Cocot väga palju ei austatud, kui lõpuks hakati ta arvamust tõsiselt võtma. (KLIPP cac 36:10) Tal oli lühike lauljakarjäär enne oma esimese poe avamist. Coco avas oma esimese poe Pariisis kohas nimega Rue Cambon aastal 1910, kus Chanel hakkas kübaraid müüma. Hiljem tegi poed ka Deauville'sse ja Biarritzi, kus hakkas riideid disainima. 1923. aastal viis oma eduka äri uuele tasandile, luues parfüümi Chanel No. 5, teiseks suureks läbimurdeks aastal 1920 oli Chaneli väike must kleit. Tema karjääris tekkis paus Teise maailmasõja tõttu, sest vabrikud suleti. Ta üritas ka sõja lõpu ärevatel aegadel ette kujutada ja välja pakkuda Pariisi ja Berliini vahelisi rahuläbirääkimisi. Kuid ta tuli tagasi, kui ta oli üle 70
Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid tühja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli päeva elanud läks Schwarts külla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat väljuma kaks laeva. Nad läksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi jõudes nägid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts käis laevade väljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa põrandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele öelda, et tal on vähk. Mees sai siiski teada, aga ei öelnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad ühte ameeriklast, kes tegi neile välja ja küsis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees ütles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mõnda aega
Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid tühja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli päeva elanud läks Schwarts külla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat väljuma kaks laeva. Nad läksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi jõudes nägid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts käis laevade väljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa põrandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele öelda, et tal on vähk. Mees sai siiski teada, aga ei öelnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad ühte ameeriklast, kes tegi neile välja ja küsis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees ütles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mõnda aega
Helen puges võimalusel aia alt läbi, et mehele süüa viia. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid mööblist tühja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli päeva elanud läks Schwarts külla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat väljuma kaks laeva. Nad läksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi jõudes nägid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts käis laevade väljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa põrandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele öelda, et tal on vähk. Mees sai siiski teada, aga ei öelnud Helenile, et ta teadis.Kord kohtasid nad ühte ameeriklast, kes tegi neile välja ja küsis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees ütles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi
tegema, kus ta kuulis, et Bordeaux`st pidavat väljuma kaks laeva. Kuigi Schwarz oli laevadest vaimustunud, et saaks ära sellest kohast jätsid need laevad Helen ükskõikseks. Nad läksid Bordeauxi, et asja uurida. See linn oli juba okupeeritud. Nad andsid oma seljakotid kõrtsmiku kätte hoiule, kust pärast nende tagasi saamisega oli probleeme, kuid läbi raskuste neil siiski see õnnestus, oma villasse tagasi naastes, märkasid nad, et see oli okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Josef käis laevade väljumisi uurimas ja kui ta tagasi tuli leidis ta Heleni toa põrandalt pikali, moondunud näoga, tal oli kramp. Ta käskis mehel toast lahkuda ja mitte arsti kutsuda. Aga Schwarts kutsus ikkagi. Kuigi kui arst tuli käskis Helen jälle mehel toast lahkuda, samuti keelas ta arstil oma mehele rääkida oma haigusest. Nii kirjutaski arst Helenile rohud välja, kuid hiljem sai mees ikkagi teada, et Helenil oli vähk
annaabi.ee 
