Värsse hakkas Betti avaldama 1931 aastal ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Suuremaks saavutuseks on "Vahanukk", romantiliselt tingliku süzeega nagu enamik Betti Alveri poeeme. Tema esikkogu `'Tolm ja tuli'' ilmus aastal 1936, mis üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise täpsusega. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". 1937 abiellus ta Heiti Talvikuga. Bettile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad ning kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses ta peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus `'Jevgeni Onegini'' eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas ta taas kuuekümnendatel aastatel. Aastast 1937 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane ning kuulus luulerühmitusse Arbujad.
probleeme. Mahukas valimk ,,Lendav linn" (1979), mis kirjutati pärast Mart Lepiku surma, annab A.luulest läbilõikelise ülevaate. Kogu ,,Korallid Emajões" (1986), mis keskendub filosoofiliselt mõtestama elu ja selle ohte. ,,Korallid Emajões" pälvisid ka J.Smuuli nimelise preemia, 1987. aastal. Kogu viimase luuletuse ,,Elu on väikene hingemaa" eest anti Bettile teistkorda Juhan Liivi luuleauhind. ,,Üle aegade Assamalla" oli Betti kirjandus teekonna lõpp. 1977. aastal pälvis ta Friedebert Tuglase novelliauhinna, ning 2006.aastal avati Jõgeval luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum. Jõgeval on ka Betti Alveri mälestusmärk. Allikad: Wikipeedia. Betti Alver. http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver , 06.02.09 Muru, Karl 2003. ,,Betti Alver". Tartu: ,,Ilmamaa", 2003 Kruus, Oskar. ,,Eesti Kirjarahva Leksikon"
Sõja möödudes pöördusid tagasi Tartusse, kuid nende kodu oli rüüstatud. Said endale elukoha. Talvikutel endal lapsi ei olnud. 15.mail 1945.aastal arreteeriti Heiti Talvik. Talvik viidi Tallinnasse edasistele ülekuulamistele. Betti suundus Pühastesse elama. 1947 suri Betti ema ning varakevadel saadeti Heiti Talvik Siberi poole 7 teele. Betti alveri abikaasa suri 18.juulil, sest ta oli raskelt haige. Abikaasa surmast Bettile ei teatatud. Pärast oma esimese abikaasa surma oli Alverile suureks toeks sõber Mart Lepik. 1948.aastal kutsus Betti Mardi külla Pühastesse. Külaskäik lähendas neid väga. Abielu sõlmiti 21.jaanuaril 1956.aastal. 1962.aastal tabas Betti abikaasat insult, mis sundis Marti jääma pensionile. 1.4 HILISEM ELU Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Lisaks oli veel Arbujate liige. 1949. aastal asus Betti õppima marksismi-leninismi õhtukooli
Pärast esialgset vangistust Tartus viidi Talvik ülekuulamiseks Tallinna. Betti Alver läks tagasi Pühastesse. Sealt võttis ta ette vaevarikkaid käike Tartusse ja Tallinna, taludes vapralt alandusi vangistatud abikaasale pakkide toimetamisel. Jaanuaris 1947 suri Betti ema ning varakevadel saadeti Heiti Talvik Tallinnast Siberi-teekonnale. Talvik suri 18. juulil, millest Alverile muidugi ei teatatud. 1950ndad aastad olid Bettile väga raske ja kurb aeg. Ta võis kõigis raskustes toetada ustavale ja hoolitsevale Mart Lepikule. Jätkuvalt suhtlesid temaga mitmed lähedased inimesed. Muret hakkas tegema ka tervis. 1953. aastal kurtis ta kirjas vennale, et tervis on üsnakäest ära ning aasta lõpuni oligi ta haiglas ravil. Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Looming Betti Alveri luulet on sageli iseloomustatud meheliku ja mõistuspärasena, mida iganes selle all ka ei mõelda
annaabi.ee 
