peavad olema roostevabast terasest. Mahuti ja niiske ruumi puit- ja metallosad tuleb hoolsalt kaitsta mädanemise ja korrosiooni eest. Niiske ruumi välisseinas peab kindlasti olema aurutõke. Niiske ruumi pinnad peavad olema töödeldud niiskuskindlate materjalidega. Kemikaaliladu ja mahtuti peavad olema ehitatud või kaetud kemikaalikindla materjaliga. Mehaanilisele kulumisele aldid kohad (põrandad, seinad jne) tuleb ehitada kivist. Kuivad betoonpinnad tuleb katta tolmukinnistiga. Märgi betoonpindu ei ole soovitatav värvida [1] Müra Mürarikka ruumi seiand ehitatakse kivist ja kaetakse heliisolatsioonimaterjaliga. Seadmete põhjustatud vibratsiooni vähendamiseks tuleb kasutada amortisaatoreid. [1] VIIDATUD ALLIKAD 1. Ühisveevärk Osa 2: EVS 847-2:2003
2. BETOONI OMADUSED Betoon on massiivne materjal, millel on suur survetugevus, kuid väike pingetugevus. Betooni koostis võib olla väga erinev, sõltudes soovitud lõpptulemusest. Erinevate keemiliste lisandite, sideainete ning täitematerjalidega on võimalik toota väga erinevatele nõudmistele vastavaid betoone. Betoonil on võimalik kasutada paljusid erinevaid pinnaviimistlusviise ja tekitada erinevaid tekstuure. Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon - betooni üks liike, kus vastava töötlusega saavutatakse kare killustikuga kaetud pind. Eelkõige sobib sellise töötlusega betoon õue ning meie suhteliselt karmi kliimasse, kus meid varitseb libastumise oht), keemiliselt (happepesu, impregneerimine) või valada erinevate pinnakatetega betoonelemente. Töötluse liigist ja sügavusest
Säilitamine jahedas ja külma eest kaitstuna säilib värv vähemalt 3 aastat. Ka ainult looduslikest ainetest tehtud värvi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Jälgida võimalikku allergiatundlikkust looduslike ainete suhtes. Vältida sissehingamist. Vältida silma sattumist. Et kindaks teha, kas pind on värvitud liimvärviga, tuleb niisutatud sõrmega vajutada vastu pinda. Kui järele jääb märg laik, on tegemist liimvärviga. 3. Akrüülvärv: Võib värvida fassaade, betoonpindu, hoonete sisekonstruktsioone, mineraalseid aluspindu (nt. betoon, tsementkrohv, lubjakrohv) ja keraamiliste plaatidega kaetud pindu. Toonid on eredad ja silmatorkavad, kuivades värvid tumenevad, hea katteomadus, elastne ning mittepleekiv. Lihtne segada, veega lahjendatav ning kuivades on värv veekindel. Külma käes on kuivanud värvikile rabedam, soojas pehmem ja venivam. Kerge lõhnaga, ei sisalda mürgiseid aure, ei ole tuleohtlik. Tavaliselt piisab 2 korrast värvimisest
Pideva arendustöö tulemusena muutuvad betooniliikide tunnused, koostised ja omadused pidevalt. Arengu märk on seegi, et betoon ei ole enam klassikaliselt igav ja hall kivimoodustis värvilised betoonid ja erinevad pinnatöötlused pakuvad arhitektidele ja ehitajatele uusi mõtteid, võimalusi ja lahendusi. Värvilise betooni saamiseks lisatakse betoonisegusse pigmente. Värvitoonide valik on lai (Otsman, 1976: 24). Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon), keemiliselt (happepesu, impregneerimine) või valada erinevate pinnakatetega betoonelemente. Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv (Otsman, 1976: 24). 1.1.2. Raudbetoondetailid Raudbetoon on terasvarrastega tugevdatud betoon. Kõvastuva või kivineva sideaine
nädala tööde alltöövõtjate esindajatega, kus lepitakse kokku kasutatavate töövahendite, mehhanismide ja tehnoloogia osas. 11 6. TÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDI NÕUDED Raudbetoon elementide viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest ega ole otseselt seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonpindu käsitlev dokument, mistõttu on kasutatud Soome Betooniühingu väljaannet BY 40. Näiteks siseseinad peavad vastama MUO 2 sätestatud nõuetele. Vundamendid MUO 3, välisseinad THI 1, karkassipostid ja talad MUO 2 ja trepielemendid MUO 1 ja THI 1. 12 7. TÖÖ- JA TULEOHUTUSE TAGAMISE PLAAN Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö
rohkem jõesängi külgi. Setted kuhjuvad põhja, mõnikord tekivad looked. Alamjooksul on sagedased meandrid. 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu). Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele. 4. Selgita jõeloogete tekkimist. Meander on jõelooge. Jõed moodustavad meandreid peamiselt alamjooksul laiades lammorgudes. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga
lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi, liiv, muda vesi soe palju veetaimi, ajupuit üleujutused 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu). Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele. 4. Selgita jõeloogete tekkimist. Vesi uuristab osasid kaldaid ja teisi setitab mille tagajärjel tekivad looked. Kalda osa mida jõgi uuristab nimetatakse põrkeveeruks. Kalda osa, kus jõevool on aeglasem ja setted ladestuvad nimetatakse laugveeruks 5
annaabi.ee 
