Pärast seda, kui stiimuli väliskuju inimese teadvuses kinnistub, saab see nagu tema isiksuse osaks ja ta hakkab tundma vajadust just seda tüüpi objekti (partneri) järele, kes vallandab temas vastava reaktsiooni. Schachter i emotsionideteooria mistahes emotsionaalne elamus tekib vaid siis, kui on täidetud kaks tingimust: füsioloogiline erutus ja peab olmema erutuse tõlgendamine vastavaid emotsionaalseid seisundeid tähistavate sõnade abil. E erutust peab endale kuidagi selgitama. Berscheid ja Walster armastuskire kaheastmeline mudel. Toetub emotsioonideteoorial. Esimene aste on füsioloogiline aste. Selle võib esile kutsuda ka ebameeldiv asi, mitte ainult meeldiv (nt hirm või häda). Nt kui on stressiolukord, siis otsivad loomad ka kehalist kontakti teisega. Teine aste on nimetamine. Teadvustamine. Sildistamine. See füsioloogeline erutus peab olema enne õpitud või kogetud, muidu ei oska seda seostada. Siin vahel peab olema teise loengu materjal, mida minul pole
kordama niisugust käitumist, mis andis loodetud tulemuse, ja loobuvad soovimatu tagajärje toonud käitumisest. Kuna hoiakud põhinevad eri liiki kogemustel, siis ei pruugi nad alati omavahel kooskõlas olla. Nii võivad osutuda vastuoluliseks mitmesugused arusaamad ja tunded. Suure hulga inimeste lähedasi hoiakuid mingis ühiskonnale olulises küsimuses nimetatakse avalikuks arvamuseks. 8.3 Armastus Kirglik ja kaaslusarmastus Armastus võib tähendada igale inimesele eri asja, E. Berscheid ja E. H. Walster eristasid esimesena: kaaslusarmastust- kiindumust, mida isik tunneb nende vastu, kellega ta elu on tihedalt seotud Kirglikku armastust- ,,pöörast emotsionaalset seisundit" Kui kaaslusarmastus põhineb reaalsetel hinnangutel, siis kirglik armastus toetub kujutelmadele sellest, mida teine võiks pakkuda. Kirglikku armastust iseloomustavad äärmiselt positiivsed ja äärmiselt negatiivsed emotsioonid, kusjuures tunded vahelduvad pidevalt. Kirglik armastus kipub
- järjepidevalt inimesega kokku sattumine informaalselt, mitte spetsiaalselt selleks plaane tehes. Kui on mugav kokku puutuda, siis tekib sõprussuhe. - võimalused jagada oma ideid ja tundeid Meeldimist mõjutab: - Sarnasus – erinevates aspektides, sh hoiakutes, väärtustes, hariduslikus ja sotsioökonoomilises taustas jne - Tuttavlikkus – seda suurendab sarnasus, lähestikku paiknemine, kokkupuutumine - Väärtustamine ja selle väljendamine - Füüsiline atraktiivsus - Berscheid, Reis, 1998 - Kontekst = eneseavamine Eneseavamine = enesest privaatse, intiimse ja/või riskantse info jagamine => Selle kaudu defineeritakse suhte olemust. Sõpruse “tuum” (Harvey, Omarzu, 1997) - EA on retsiprookne (vastastikune) – seda mõjutavad kongurentsus, täpsus, vastastikusus (Miller ja Kenny, 1986). - EA ja meeldimine – meile meeldivad inimesed, kes meile end mõõdukalt avavad ja meie avame end inimestele, kes meile meeldivad (Collins, ja Miller, 1994).
mõju uurijad Adorno, Milgram, Asch, Hovland, Festinger (kõige mõjukam teema kognitiivse dissonantsi teooria e inimestel on vajadus saavutada sisemine tasakaal ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete olemasolus (Graham 1992, Tesser ja Bau 2002)
larities along each of these dimensions have been shown to lead to positive results (Chartrand 8{ Bargh, 1999; Locke 8{ Horowitz, 1990; van Baaren et al., 2003). Compliments Actor McLean Stevenson once described how his wife tricked him into marriage: "She said she liked me." Although designed for a laugh, the remark is as instructive as it is humorous. The information that someone fancies us can be a bewitchingly effective device for producing return liking and willing compliance (Berscheid 8{ lAdditional work suggests yet another reason for caution when dealing with similar requesters: we typically underestimate the degree to which similarity affects our liking for another (Gonzales, Davis, Loney, Lukens, ~Junghans, 1983). ~ Chapter 5 LIKING Walster, 1978; Howard, Gengler, 8{Jain, 1995, 1997). So, often when people flatter us or claim affinity for us, they want something from us.
annaabi.ee 
