tabernaakel Click to edit Master text styles Second level Kujundanud Lorenzo Third level Bernini aastatel 1624 - Fourth level 1633. Fifth level Baldahhiini all võib jutlust pidada aind paavst. Haiguse korral kardinal. Baldahhiin kujutab endast Peetri haua kohal olevat varikatust. Peetruse troon ja kuju Berninilt Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kolonnaad Bernini projekteeritud 140 kuju Ühendab omavahel ovaali ja trapetsit
Põrand 15160 m2; kupli diameeter 42 m; fassaadi kõrgus 45,5 m ja laius 114,5 m; sisepikkus 187 m ja välispikkus 211,5 m; kiriku kõrgus 132,5 m Baldahhiin ehk tabernaakel peaaltari ehk Peetruse haua kohal asuv varikatus. Selle tegi Giovanni Lorenzo Bernini aastatel 1624 - 1633. Peaaltaril võib jutlust pidada ainult paavst, haiguse tõttu äärmisel juhul ka kardinal. Püha Peetri kirikus on Gianlorenzo Berninilt veel Konstantinus Suure kuju ja Peetruse tooli kujundus aken kiriku keskteljel. Kiriku all on olnud Rooma riigi aegne surnuaed, seal on haudade labürint. Peetruse kondid läksid väga kauaks ajaks kaduma, otsima hakati 1939 ning 26. juuni 1968 kuulutati need leituks. 1626. aastal õnnistati kirik sisse, seal asub üle 100 mosaiigi ja mahutab umbes 20 000 inimest. Keskteljel asub Peetruse tool/troon. Idapoolses osas on 5. sajandist pärit pronksist Peetruse kuju, mis on osutunud
Petrodvorets LOUVRE`I LOSSIL on kaks suurt külge, läänefassaad ja idafassaad. Neid ühendab piklik hoone. Idakülje jaoks kuulutab kuningas välja suure konkursi, kust võtab osa ka itaalia arhitekt Bernini. Louis`le ei meeldi aga Bernini projekt see on liiga rahutu, koosnedes mitmest silmatorkavast risaliidist. Kuningale meeldib hoopis arhitekt Claude Perrault fassaad, paarissammaste motiiv, mida on ohtralt kasutatud. Berninilt tellis kuningas oma portreebüsti. Versailles` lossi ehitustöid alustatakse samal ajal kui Louvre`i fassaadi omi. Lossifassaadid: barokk, renessanss, baroki-renessansi segu. Kõrgbaroki ajastul muutus klassitsistlik suund PRANTSUSE arhitektuuris üha tugevamaks. Oluliseks sündmuseks klassitsismi esilekerkimisel sai võistlus Louvre'i lossi idafassaadi kujundamiseks 1665. Konkursi võitis Claude Perrault' kavand. Töö teostati 1665-1680. Louvre'i kolonnaad on range lahendusega
● Antoine Coysevox (1640-1720) Antoine Coysevox. Louis XIV Antoine Coysevox. Neptune 1699-1705 (Louvre) Antoine Coysevox. Kardinal Mazarini hauamonument Antoine Coysevox. Suure Conde büst Isiku suurejooneline käsitlus ja teostuse viimase üksikasjani viidud markantne laad. ● Pierre Puget (1622-1694) Silmapaistvaim meister, kes seisis väljaspool õukonnakunsti. Ta on järjekindlaim barokksuuna esindaja prantsuse plastikas, saanud mõjutusi just Berninilt. Vastandina Bernini voogavale pehmusele on Puget’ vormikäsitlus teravam, järsem ja kirglikum, selles puudub igasugune ilutsemine. Ka on valu ja ahastuse väljendus tema töödes ilmekam ning haaravam, ta on meister, kelle töödes valitseb täielik naturalism. Kuulsaim teos on Krotoni Milon, kus atleet kaitseb end lõvi vastu – teos on traagiliselt emotsionaalne. Pierre Puget. Krotoni Milon, 1682 Pierre Puget. Reljeef Aleksander ja Diogenes ● 18