Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid. Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis.Jutlusi pidasid nemadki eesti keeles.Teoloogiadoktor Vello Salo kinnitust mööda on säilinud koguni üks dokument, mis tõendab, et Viljandi frantsisklaste kloostrisse ei võetud ühte venda seepärast vastu, et ta ei osanud eesti keelt Tsistertslasted Teistest mungaordudest varem jõudsid Eestisse aga tsistertslased. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima,
Kool oligi rajatud Oleviste kiriku juurde (rae ja dominiiklaste koostöös). PÜHA MIHKLI KOOLSTER Tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster rajati Püha Ventseli kabeli (pärast 1219) asemele 1249. al. Püha Miikaeli klooster tegutses katoliiklikuna 1543. aastani, oli seejärel protestantlik hoolekandekeskus, kaotades 1599. aastaks sisuliselt kõik kloostrile omased tunnusjooned. Seejärel rajas Gustav II Adolfi käsul sinna esimene gümnaasium 1631. a-l. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad olid allutatud
eestlane) Kõrgem ladinakool kohalikele talulastele, Vana-Pärnus, ebaõnnestus reformatsiooni tõttu. Skolastik toomkooli toomhärrast juhataja Sinod vaimulike kogunemine, piirkonna kõik vaimulikud Visitatsioon kirikukatsumised, külaskäik Klooster ühiselamu õue ühest ladinakeelselt nimetusest claustrum, nelinurkne siseõu, mida piirab põhja poolt kirik Mungaordud Tsistertslased ehk bernardiinid, 1098.aasta; elasid kesiselt hädavajalikust. Mungaordud Tartu lähedal Kärknas ja Padisel, nunnakloostrid Tallinnas, Tartus ja Lihulas aadlike niased, tütred, lesed. Ora et labora! Palu ja tööta! Dominiiklased - (Ordo Fratrum Praedicorum - Jutlustavate Vendade Ordu), katoliiklik mungaordu, asutas hispaanlasest munk Dominicus (pildil) 1215.aastal. Pidi elama vaesuses, kandsid tumedat kapuutsiga rüüd
leeritamine, laulatamine, pihtimine, armulaual käimine, viimne võidmine), kirikuraamatute pidamine (neisse fikseeriti sünnid, surmad ja abielud), 10 käsu ja Meieisapalve õpetamine. Kohustus preestrit ülal pidada lasus talurahva õlgadel. Kirikute kõrval tegutsesid keskaegses Eestis usuorganisatsioonidena mitmesugused munga- ja nunnaordud. Nende keskusteks olid erinevad kloostrid. Olulisemad keskaegsed ordud Eestis olid: · Tsistertslaste ordu Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult
annaabi.ee 
